mille tõttu kutsus kokku erakorralised valimised. Vaatamata sellele, et ta enamust ei saanud, ei soovinud kommunistid hitleriga koostööd teha. Selle tõttu saigi Hitler kogu valitseva positsiooni enda kätte. Toimus ka riiklik reguleerimine ning tootmine allus plaanimajandusele. 2) Eesti sisepoliitilised/majanduslikud probleemid, põhjused, kuidas püüti lahendada ja kas õnnestus? Rahvas võõrandus riigist, suurparteid ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rühmituste vahel. Eesti Vabadussõdalased pidasid vajalikuks presidendi ametikohta seetõttu PS muutmist. Demokraatlikult riigikorralt mingi üle autoritaalsele. Uue valitsuse võimuletulek mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. Majandusprobleemiks tuli USA'st majanduskriis, mis tabas tugevalt põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes
1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllu-majanduse osas, samuti tõusis elatustase. Sisepoliitika-Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, süüdistades poliitikuid nii võime-tuse pärast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv tähendas rahva võõrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega väikeparteid ühinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, süvendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lühenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rüh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsõjaväestatud rühmi, mis pidid korraldama välja-astumisi vastaste üritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka füüsilisi kokkupõrkeid. 1924
Kriis hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi kokkuprkeid.
Siiski mõnes riigis esindatud 2-3, teistes 6-7 perekonda. Teatud perekonna esindaja puudumine, sunnib teisi katma ka puuduva lüli ideoloogilisi eelistusi. N: Saksa kristlikud demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal pärast sõda ei olnud. Samuti ainult kahe partei puhul on sarnasusi rohkem kui ideoloogia eeldaks. n Peale USA pole kusagil ühe parteiperekonna osakaal üle 50%, kuigi ka Iirimaad (kaks määratlematut suurparteid) ja Jaapanit pärast 1993. aastat (palju lahkulöönud liberaaldemokraate) võib pidada erandlikeks. n 1980. olid peamised hääli saanud perekonnad liberaalid (radikaalid), konservatiivid, sotsialistid/sotsiaaldemokraadid, kristlikud-demokraadid ja kommunistid. 90-tel situatsioon mõneti muutus. n Liberaaldemokraatlikes riikides poliitika reeglina parem-ja vasaktsentristide vahepeal. Äärmusparteid suured häälepüüdjad ei ole.
**Kodakondsuse saamine *sünnijärgselt 1. Jus sangvinis(vereõigus) 2. Jus solis(päikese õigus) *taotlemine e. naturalisatsioon -alaline elamisluba -keeleoskus -põhiseaduse tundmine -eriliste teenete eest(Valitsuse otsusega) 4.6 Valimissüsteemid(LK 71) Majoritaarne valimissüsteem - (enamus valimised) Igast rindkonnast pääseb parlamenti 1 kandidaat(kandideerib 4-6), mille otsustab lihthäälte enamus. Võitja saab kõik. Ei esinda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Suurparteid saavad parlamendis rohkem kohti. Proportsiaalne valimissüsteem - (võrdelised valimised) Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häälega. 7% = 7 kohta. Avatud nimekiri - Kui valimised on toimunud, siis vastavalt sellele, kui palju saadakse hääli, moodustatakse pingerida. Liikmed paiknevad ringi vastavalt saadud häälte arvule. Euroopa parlament Suletud nimekiri - Otsustatakse erakonnasiseselt, kes saavad parlamenti. Inimese poolt
määravad rahaliste annetuste ning kampaaniakulude ülempiiri. kõik hääled on kaalult ühetaolised ehk võrdsed ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 VALIMISSÜSTEEMID Majoritaarne valimissüsteem -> Inglismaa,Uus- Meremaa,USA,India Lihthäälteenamus- saadikukoht kuulub sellele, kes saab rohkem hääli Absoluutne häälteenamus-võiduks tuleb koguda 50% häältest + 1 HÄÄL Majoritaarse plussid- selgus ja lihtsus miinused- diskrimineerib väiksemaid erakondi, suurparteid saavad parlamendis rohkem hääli kaotsiläinud hääled- valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate ei kanta üle ega võeta arvesse Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem 1.Mitmemandaadilised valimisringkonnad 2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud nimekirjad olid nt 2009 Europarlamendi valimistel- Siiri Oviir
Kesklass. Tõusuajal saadi laenu. Majanduskriisi tõttu oli suur tööpuudus, probleemid laenu tagasimaksetega, mis omakorda tõi kaasa nälja ja rahulolematuse. PT 12 1. Demokraatia laienemine USAs: suurendati ametiühingute õigusi, maksti abivajajatele abiraha, pensioni, peredele toetusi. Inglismaal: suurendati valimisõiguslike isikute arvu pea kolmekordselt. Prantsusmaal: kodanikuühiskond, suudeti teha koostööd, et suurparteid ei valitseks. 2. Tugevus: rohkem inimesi sai valida e valimisõiguse laienemine. Tekkis uusi parteisid. Demokraatlike riikide hulk kasvas maailmas. Nõrkus: värske, traditsioonid olid välja kujunemata ja tekitas sellega rahvas umbusaldust. Ooli veidi veel ebastabiilne, nt Prantsusmaal vahetus valitsus 20 a jooksul 41 korda. 3. Rahvarinde valitsus Prantsusmaal. 4. . 5
annaabi.ee 
