· Hall- · Musträstas · Rohevint kärbsenäpp · Hallrästas · Väike- · Ohakalind · Vainurästas kärbsenäpp · Siisike · Hoburästas · Must- · Kanepilind kärbsenäpp · Mägi- · Leevike · Põldtsiitsitaj kanepilind · Suurnokk a · Urvalind · Lapi- · Rootsiisitaja · Kuuse- tsiitsitaja käbilind · Hangelind · Karmiinleevi · Talvike ke
Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine) Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets
Nö kaugelt kokku toomine. Nt kalmaarid. Nende silmade ehitus on sarnane selgroogsete silmade ehitusele, kuigi päritolu on erinev. Nt linnu tiib ja nahkhiire esijäse. Nt pingviin, delfiin ja hai näevad sarnased välja. Divergents – toimub ühisest eellasvormist lahknemine, mitmekesistumine. Toimub siis, kui keskkonnatingimused ja toit on mitmekesised – siis võib toimuda üsna kiiresti. Nt lindude muutused võivad tuleneda sellest, millest nad toituvad (nt suurnokk-vint, kes toitub kõva koorega seemnetest). Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide struktuurid, kus kehakuju või elundite sarnasus on tekkinud kohastumisel ühesuguses keskkonnas. Sarnase ehitusega, kuid erineva päritoluga. Nt hai uimed, pingviini tiivad, delfiini loivad on analoogilised. Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused.
ohustatud linnuliikidele. Siin leidub kalakotkaid (Pandion haliaetus), kaljukotkaid (Aquila chrysaetos), madukotkaid (Circaetus gallicus), sõtkaid (Bucephala clangula), vihitajaid (Tringa hypoleucos), punajalg-tilder (Tringa totanus), kadakatäks (Saxicola rubetra) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kõrvuti tavaliste puistulindudega pesitseb siin regulaarselt haruldane ja ohustatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopus leucotos), Eestis hajusalt levinud suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) ning väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides). Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis
kodusead ja lehmad on taksiini suhtes väga tundlikud, kuid põdrad, metskitsed ning jänesed võivad jugapuu koort, võrseid, okkaid süüa, ilma et neil avalduksid kahjustavad mõjud. Ka jugapuu marikäbisid söövate lindudega on kahetised lood. Need linnud (rästad), kelle nokas ja seedekulglas seemned ei purune, võivad seemnerüüsid vabalt süüa, kusjuures vastutasuks levitavad nad jugapuu seemneid. Seevastu suurnokk-vintidele ja mitut liiki kanalistele, kes ka seemned purustavad, on maiustamine jugapuu andidega tihti lõppenud isegi surmaga. Läbi aegade on just jugapuu seemnetes ja okastes leiduvat taksiini pruugitud mürgina. Kusjuures mürgitusjuhud saab jaotada kolme rühma. Esmalt enesetapud, ehkki saabuv surm on vaevaline ja piinarikas. Näiteks juba Caesari "Gallia sõdades" on vihje, et aastal 53 eelistas eburoonide kuningas Ambiorix jugapuu 33
annaabi.ee 
