mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata siiski teotahet ja elamise rõõmu. V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama
talueliidi deporteerimisest Siberisse ja motivatsiooni vähendavast tsentraliseeritud käsumajanduse mõjust 1980-ndate aastate lõpul kuulus Eesti paljude põllumajandussaaduste tootmise tasemelt inimese kohta maailma paremate riikide hulka. 1990-ndate aastate künnisel algas juba kolmas Eesti põllumajanduse poliitiline suurreform käesoleval sajandil riiklike ja kollektiivsete suurmajandite jaotamineväiksemateks eraettevõteteks. 2000. aasta alguseks oli umbes 300 reformieelse suurmajandi asemele tekkinud 680põllu-majanduslikku ühistut või aktsiaseltsi ning 51 081 talu. Talu keskmiseks suuruseks oli vaid 20,8 hektarit. Väiketalud ei suuda aga põllumajandus-tootmise arengusse olulist panust anda. 1998. aastal andsid 56% piimatoodangust 100600 loomaga ettevõtted ja 47% teraviljatoodangust ettevõtted, millel oli enam kui 100 ha maad. Aastal 2009 on Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta 0,7 ha
5. Milline oli maakorralduse roll kolhooside ühendamisel (1949 1952) ja milliseid maakorraldus töid viidi läbi sellel perioodil? Põhiülesandeks oli ühinenenud kolhooside maakasutuse formeerimine. Maakasutuse iseloom ei muutunud, aga suurused viidi kooskõlla põllumajanduse tootlike jõudude nõuetega. 6. Milline oli maakorraldustööde sisu aastatel 1960 1990? Maakorraldusskeemi loomine ja järgmine, see oli suurmajandi maade perspektiivset kasutamist käsitlev projekt. Skeemi koostamiseks vaadati majandi looduslikud tingimused üle, ressursid ning majanduslikud tingimused. Järgnevalt lahendati probleemid maakasutuse suuruse ja piiride üle, vajadusel muudeti piire, kõik selleks, et oleks võimalikult optimaalne. 7. Millised olid maasuhted ja milline oli maakasutus aastal 1960 1990? Peamiseks põllumajanduslikuksettevõtteks oli kujunenud kolhoos, kelle kasutuses
soomaade ülesharimises, kuid ka talumaade ulatuslikus mõisastamises. Ei ole teada, millised olid Pikva k õrvalmõisa rajamise konkreetsed põhjused ja tingimused, t õenäoline, et selleks oli soov laiendada m õisamaid, uude 4 mõisakeskusesse ehitatud laudahoonete jmt n äol tõhustada karjandust, ning miks ka mitte nii nagu see tänapäevalgi tavaks parandada kogu omaaegse suurmajandi juhtimiss üsteemi. 1816. aastal aga H. L. v Löwenstern suri ning m õisamaad (v.a. võlgade katteks läinud metsatükk) koguväärtuses 110 000 banko ja 25 000 hõberubla läks üle tema pojale Eduard v. Löwensternile (H. Wistinghausen Quellenzur Gescichte der Rittergüter Estlands e'm 18. und 19. Jahrhundert (17721889) HannoverD öhren 1975.) Omanikud kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva viimasest majanduslikult ja juriidiliselt s õltuva kõrvalmõisa staatusesse
XX kongressi, mil tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, tugevdati kolhoose kaadriga ja abistati materiaalselt. Kolhoosid ,,Õiguse Võit" ja ,,Külvaja" suutsid oma esimeeste Alfred Kadastiku ja Kalju Pukka juhtimisel tõusta Eestimaa tunnustatud majanditeks (Järva-Jaani kolhoos. Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995 , lk 4, 6 lõik). 1970. aasta algul võeti suund suurmajandite loomisele. 26. veebruaril 1971 ühinesid ,,Külvaja", ,,Bolsevik" ja ,,Ühendus". Ühinenud suurmajandi nimeks sai ,,Ühendus", Esimeheks valiti Kalju Pukka. Algas keeruline ja vastuoluline areng, kus ilmnesid mitmed negatiivsed nähtused juhitavuse vähenemine, juhtimiskulude suurenemine, väikeste kolhooside vahepeal väljakujunenud ühe pere tunde kadumine. 1975. aasta oli ,,Ühenduse" kolhoosi viimane tegevusaasta. Stagnatsiooniperioodile omane gigantomaania pani ta 4. veebruaril 1976 paari ,,Õiguse Võidu" kolhoosiga.
eestlastele ja teistelegi luterlastele antud Siberis sageli vene nimed. Kaseküla (Berrjozovka) asutati 1902 Eestimaa eri piirkondadest pärit inimeste poolt. Küla sai oma nime ümbruskonnas kasvava kasemetsa järgi. Esialgu elati kruntidel nagu enamikes teisteski asundustes14. Praegune tihe asustus on kollektiviseerimise tagajärg, paljurahvuseliseks muutumine sai siingi alguse sõjajärgsel perioodil. Nüüd on 580 elanikust eestlasi umbes üks kolmandik. Suurmajandi päevil arenes Kaseküla jõudsasti pea igasse peresse hangiti telefon, televiisor, sageli Eestimaalt ostetud mööbel. Kaseküla koolis käivad ka ümbruskonna vene külade lapsed. Lillengofi (Lilienhof, Liliengof, Lillengofka) on 1902. aastal asutanud Simunast pärit ning mõnda aega Peterburi kubermangus elanud eestlased, neid oli 360 hinge 15. Tänapäeval elab suurtest teedest eemal asuvas külas vaid paarkümmend peret. Asustus on hõre, paljud majad tühjaks jäänud
annaabi.ee 
