Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski
Valitsuse jõuetust ja arreteerisid nad. II nõukogude kongressil kehtestati esimene, ainuparteiline Nõukogude valitsus. . Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust Rahvakomissaride nõukoguks. Esimees Vladimir Uljanov-Lenin. Võeti vastu rahudekreet- pandi kõigile sõdivatele rahvastele ette, et alustada rahuläbirääkimisi. Tegelikkuses pidi see olema võimalus enamlastele sõjast väljuda ja Saksamaaga rahu sõlmida. Maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja jagas mõisnikelt ära võetud maad talupoegadele.
Samal ajal täiendas Punaarmee tunduvalt oma jõude Eesti vastu (siin tegutses veebruarist maini 6-8 protsenti Punaarmee lahingujõududest ehk u 80 000 meest) ja sooritas omalt poolt pealetunge, mis aga samuti edu ei toonud. ASUTAVA KOGU VALIMISED RINDEL 23. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu, mille suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele. Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda. Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule
a maini. Samal ajal täiendas Punaarmee tunduvalt oma jõude Eesti vastu (siin tegutses veebruarist maini 6-8 protsenti Punaarmee lahingujõududest ehk u 80 000 meest) ja sooritas omalt poolt pealetunge, mis aga samuti edu ei toonud. 23. aprillil 1919 kogunes Tallinnas Eesti Asutav Kogu, mille suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele. Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda. Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule
juhtlinn. (Uruk, Kisch (28.saj.), Ur(26.saj), Lagasch (25. saj)). Toimub riikliku ja sakraalse võimu institutsionaliseerimine. 24.saj. e.m.a. Sumeri esmaühendamine 1.2. Kesk-Sumeri periood (Akkadi Sargoni suuriigi ajastu (2340-2160); Uri III dünastia (2111-2003) ajastu) Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia ühendamine. Poliitilise ja majandusliku võimu jätkuv kontsentreerumine. Suurmaaomanduse kujunemine, tekib tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus Arhailisest õigusest riiklikku õigusse ülemineku esimene etapp, kus religioon ja õigus on tihedas seoses. (Õigus on sageli jumaliku päritoluga.) Õiguse dualism paralleelselt on riiklik ja eelriiklik õigus, riiklik ja mitteriiklik õigusemõistmine
annaabi.ee 
