mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt.) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse mõõtühikuid (kalor (cal), kilokalor (kcal), megakalor (Mcal)). Kalor (cal) on väga väike soojuse mõõtühik, sellepärast seda söötmispraktikas ei kasutata. (Kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (14,5°C-lt ... 15,5°C-le)). Väikeloomade (küülikud, nutriad) ja lindude söötade energiasisalduse arvutamisel on kasutatud kcal, suurloomade (veis, hobune, siga) söötmisel aga Mcal. Uuemal ajal on soojuse mõõtühikud asendatud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI-süsteemi) ühikutega. SI- süsteemi järgi on energia mõõtühikuteks dzaul, kilodzaul, megadzaul. Nende energiaühikute seos on järgmine: 1 cal = 4,1868 J või 1 J = 0,2389 cal 1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal
2 matust: - väike matus - kehamatus - võimalikult ruttu - suur matus - söömamatus 2 elu: - M. - V. - unenäod - sellised, milles ma tean, et magan ja juhin oma unenägu 22.09.2011 Hinged animismis Wuudth Dualistlik - pluralistlik hingekäsitlus Kehahinged - keha juures ja kuhugile minna ei saa: - elundite hinged - hingeloom - hingus/leil/toss (toss öeldi suurloomade kohta, mitu tossu on laudas?) - vari o mina (-isiksus) o ise (-päritav hing) o nimi (-eufemism(ehk peitesõna)) Vabahinged: 1. irdhinged (eemaldumine) 2. siirdhing (sisenemine) Esimesed kaks on põhimõtteliselt samad. 3. lahushing - puuhing 4. väeloom/kaitsevaim (katoliikluse pühakute juured) 5. teisik 6. abivaimud ,,+" 7. lisahinged ,,-,, < vead 8. needus (surnud hing; kalm) 9. Üldhinged
loomaluud, madal temperatuur (300-500°) • Sageli koguneb oluline andmestik hoonejäänuste analüüsist – mida rajatud, kas ja kuidas köetud jne • Otsese elukeskkonna kõrval oluline ka inimmõju ümbritsevale piirkonnale Kultuurmaastik: elukoht ja lähiümbrus Aedade arheoloogia – mitmeid näiteid, kus andmed inimtegevuse kohta säilinud Keskkonnareostus – inimtegevuse otsene mõju, jälgitav nt veeorganismides, pinnase raskemetalli sisalduses, suurloomade hävimise kaudu jne Keskkonnamõju sageli eriti selgesti tuntav saartel Keskonnaarheoloogia tegelb inimese ja teda ümbritsenud keskkonna kokkupuudete ja vastasmõju uurimisega Välja saab selgitada nii globaalseid kui ka kohalikke muutusi, enamasti naaberteadsute abiga Mitmed kitsamad erialad (geoarheoloogia, palünoloogia, arheobotaanika, zooarheoloogia) aitavad keskkonna erinevate tahkude mõistmisele kaasa
loomakarjade kannul. 11 00012 000 a tagasi hakkasid jääliustikud sulama ning kliima muutus soojemaks. Põhja-Ameerika asustamises kaks liikumissuunda: 1. lõuna suunas mööda Vaikse ookeani kallast, 2. keskosas. Põhja-Ameerika lõunaosas toimus nende kahe asustuslaine teatud segunemine. New Mexico aladel Sandia arheoloogiline kultuur (u 28 00010 000 eKr). Nimi leiukohast koopas. Siit neli eriaegset kultuurkihti, vanim kuulus Sandia kultuurile. Selle majanduslikuks aluseks oli suurloomade (mammut, hobune) küttimine. Iseloomulikud tulekivist odaotsad meenutavad kujult Gravette ja Solutre omasid Euroopas ja Aasias. Järgnes Clovise kultuur (15 000/10 0009000 eKr). Nimi samuti asulakohast praeguse New Mexico alal. Iseloomulik põhiliselt mammutijaht. Iseloomulikud leiud: tulekivist ühepoolse kisuga odaotsad, ka luuesemed. Peamiseks jahiriistaks oligi oda. Clovise kultuuri leiukohti on üle kogu Põhja-Ameerika, kõige rohkem suurtel tasandikel Kaljumägedest ida pool
annaabi.ee 
