ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub. Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist. Elutingimused suurlinnades, kus müra on ainult üks tervist kahjustavaid tegureid, on nii palju halvenenud, et inimesed hakkavad neist põgenema.
Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress. Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist. Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt võib mürada pikapeale harjuda, füsioloogilised kahjustused tekivad aga sellest hoolimata.
Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed lihtsusest sai moe tuum. Paljusid spordirõivaid nagu näiteks sviitreid ja lühikesi seelikuid hakati kandma iga päev. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde kuid oli juba liiga hilja. 20ndad Kahekümnendaid iseloomustavad suurlinnaeluga samastunud romantilised regionalistid, mis väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu ning USA regioonide omapära. Moodi tuli vabalt langev särkkleit.. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. Et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis
avaliku arvamuse isolatsionistlikud meeleolud. Selliste mõtetega kunstnikud otsisid USA kunstile ,,oma teed''. Seda loodeti leida realismis, mis kujutaks Ameerika tegelikkust. Ameerika realismis on kaks suunda. Juba sajandi alguses oli tekkinud nn. sotsiaalne realism. Seda iseloomustas suurlinna elu ilustamata, vahel satiiriline kujutamine. Piltide koloriit on tume ja räpane ning meeleolu enamasti sünge. Laiema levikuga oli nn. regionalistide looming. Võrreldes suurlinnaeluga samastunud koolkonnaga on regionalistid romantilisemad, nad väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu. 1920.-1930. aastate USA-le oli tüüpiline paljude seni väikelinnades või külades elanud inimeste siirdumine suurlinnadesse ning omapäraste piirkondade elukorralduse kokkusulatamine ühtseks elulaadiks. Paljude selliste inimeste nostalgilistele meeleoludele vastas regionalistide looming. 1929.a