kolonnid, viirud, diagonaalid jne. 1963. aastaks oli rahvatants juba väga populaarseks muutunud. Tantsupeod määrasid ära ka meie rahvatantsu harrastamise- ja arengusuunad. Tantsupidu on teatavasti massipidu ja keerukamad ning väljendusrikkamad, akrobaatiliste elementidega tantsud poleks kindlasti massiesinemiste keerukates liikumisjoonistes ja väljakut katvates mustrites- piltides sedavõrd mõjusalt esile tõusnud. Meie tagasihoidlik rahvuslik tantsusamm jäi suurlavastuste ehitusmaterjali rolli, suurpidude rahvatants kujunes aga sisuliselt tantsuseadjate omaloominguks.
oma rahva seas. Tänase päevani on laulu- ja tantsupidu teineteise kõrval võrdväärseina eksisteerinud. Tantsupeod määrasid ära ka meie rahvatantsu harrastamise- ja arengusuunad. Tantsupidu on teatavasti massipidu ja keerukamad ning väljendusrikkamad, akrobaatiliste elementidega tantsud poleks kindlasti massiesinemiste keerukates liikumisjoonistes ja väljakut katvates mustrites-piltides sedavõrd mõjusalt esile tõusnud. Meie tagasihoidlik rahvuslik tantsusamm jäi suurlavastuste ehitusmaterjali rolli, suurpidude rahvatants kujunes aga sisuliselt tantsuseadjate omaloominguks. Tantsupidu Tallinnas aastal 1999 Tantsuõpetaja Ullo Toomi moldpilli mängimas, 1927
D. W-i ideid arendas Bauhausis paljus edasi W. Gropius. D. W-i tegevus hääbus 1934, taasrajati Lääne-Saksamaal 1950. Gesamtkunstwerk (sks. 'tervikkunstiteos'), 19. saj. keskel saksa kultuuriruumis tekkinud kontseptsioon, mis tähistas erinevaid kunstiliike (arhitektuuri, muusikat, tantsu, kujutavat ja näitekunsti) ühendavat harmoonilist teost, mille kõik elemendid on sünkroonsed. Mõistet kasutati ilmselt esmakordselt helilooja Richard Wagneri suurlavastuste puhul. Eriti iseloomulik 20. saj. kunstile (nt. dadaist Kurt Schwittersil (1887-1948) oli idee luua totaalne kunstiteos e. G., mis hõlmaks ruumi ja esemeid ning milles oleks laulmist ja sosinaid; arhitekt Walter Gropius (1883-1969) lõi G-i printsiibist lähtudes mitme ehitise sisekujunduse). Aktuaalne eriti 1960. a-te avangardistlikus kunstis, Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 16
ärkamise". Siin andis 1906 külalisetenduse Kunstiteatriga Stanislavski. Reinhardt hakkab palju lavastama Shakespeare'i: ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Tõrksa taltsutamine", ,,Othello", ,,Palju kära ei millestki", ,,Kuningas Heinrich IV". Suurejooneliselt lavastab ,,Fausti" 1901 ja 1911, I ja II osa. 1909 / 1910 laiendab tegevuse Münchenisse ja rendib Müncheni Kunstiteatri. Ta lavastab Hofmannstahli ,,Kuningas Oidipuse" 1910 Areenteatriga. Ta kavatses suurlavastuste mõõtu laiendada, enam ei ole piiratud traditsioonilist lava. Vonnmoelleri ,,Miraakel" 1912 suurejoonelisemaid Londoni Olympia-Hallis. Müsteeriumimäng. Suurejoonelisi projekte tal selliseid terve rida: Hauptmann, Aischylos, Hofmannstahl Berlinis Schumanni tsirkuses. Olulised ka Salzburgi lavastused, kus ta asetas teatri vahetult linnamaastikku: kolleegiumikirik, toomkiriku plats, ratsutamiskool. Vaataja jaoks kippus kaduma piir tegelikkuse ja teatri vahel.
annaabi.ee 
