Niisugune julmus oli osaliselt mõeldud teiste linnade hirmutamiseks. Nagu järgnevad sündmused aga näitasid, jäi hirmutamise mõju nõrgaks. Aleksandril õnnestus võita küll kõik lahingud, kuid vastuhakud jäid talle elu lõpuni suureks probleemiks. Pika sõjaretke jooksul asendus algne eesmärk -- kättemaks pärslastele -- Aleksandri isikliku kuulsusejanuga. Ta pidas ennast osaliselt uueks Pärsia suurkuningaks ning võttis üle mõned Pärsia õukonna tavad. Samas pidas ta elu lõpuni kreeklasi, ja eriti makedoonlasi, teistest impeeriumi rahvastest paremaks. Oma kuulsusesoovi ühe väljendusena lasi ta end jumalaks kuulutada.
miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_suur_maria.htm välja enda arvates 5 oluliseimat teadmist tema kohta (tekst on pikk, kui aega jääb väheseks, võid lugeda tema kohta käivat teksti ka Wikipediast). antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht tuntud Pärsia impeeriumi purustajana väga ,,verine" ja julm väejuht kuulsusejanu - tahtis saada võimsaks valitsejaks, lasi end jumalaks kuulutada pidas ennast osaliselt uueks Pärsia suurkuningaks ning võttis üle mõned Pärsia õukonna tavad, samas pidas ta elu lõpuni kreeklasi, ja eriti makedoonlasi, teistest impeeriumi rahvastest paremaks 6. Varia. a) Missuguseid kuude nimetusi kasutasid kreeklased? Kuude nimetused ja aasta algused määras kindlaks iga linn iseseisvalt. Tänapäevane kalender kujunes välja alles Rooma ajal. b) Vana-Kreeka mütoloogias räägitakse 9 muusast. Missugustel valdkondadel olid oma muusad?
Paljude novellide taustaks on Tartu interjöör, sealsed kohvikud ja kõrtsid. Neis on kerge lavastada igasuguseid juhuslikke kohtumisi, Hindreyle meeldib oma jutustajat asetada teiste tegelaste jälgimiseks kuhugi kõrtsi nurka. Loodustaustaga novellides armastatakse kala püüda ning vastavates kirjeldustes on kirjanik asjatundja. Karl Ehrmann on oma raamatus ,,Õngelatiga mööda Võrumaad" nimetanud Hindreyd isegi Pühajärve kalade suurkuningaks. (http://www.kalale.ee/sisu/NCw0Mzc4NjAsMSwwLDE/) Pühajärve-äärset talu võib kasutada tegevuskohana ka valikkogu nimijutustuses ,,Kaugekõne". Maarioni prototüübiks võib olla kirjaniku abikaasa Amalie ning selle novelli konflikt kõlbaks põhjendama Hindreyde abielupoolte kaugenemist. Interjöörides istuvad tegelased sisustavad oma aega mitmesuguste jookide rüüpamise ja malemänguga. Hindrey visandatud portreed pole lõpuni välja joonistatud, kuid mõnikord võib
tegi retki Süüriasse; viis pealinna Nesast attusasse Supiluliuma Hetiidi kuningas; tõusis Umbes 1400 aastat eKr Lähis-Idas kõige tugevamaks; purustas Mitanni väe, alistas enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele Hattusili III Põhja-Süüriat ja Anatooliat valitsenud Hetiidi kuningas; isehakanud kuningas ,despoot, kes nimetas ennast ,,suurkuningaks" ja ,,Hatimaa kuningaks", sõlmis rahvusvahelise lepingu Egiptuse suurkuninga Ramses IIga 5) Egeuse tsivilisatsioon Schliemann saksa päritolu kaupmees, arheoloog , pühendas elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B
Persepolise kuningalossi mahapõletamine 330. a. (pole selge, kas ettekavatsetult või joomingul üles köetud tunnete tagajärjel) tähistas sümboolselt hellenite kättemaksu täideviimist (Persepolise hävingut nähti hüvitusena Ateena mahapõletamise eest Xerxese poolt). Kui Aleksander Persepolisest põhja poole liikudes Ekbatana vallutas, tappis rühm iraani ülikuid Kesk- Aasia (Baktria) satraabi Bessose juhtimisel Dareiose. Bessose kuulutas end uueks suurkuningaks ja taganes Kesk-Aasiasse. Pärsia pealinnade Susa, Persepolise ja Ekbatana vallutamise ning Dareios III surmaga oli sõjakäigu väljakuulutatud siht kättemaks ajaloolisele vaenlasele Pärsiale teoks tehtud. Seetõttu muutus ka Aleksandri ideoloogia. Hellenite eestseisja asemel hakkas ta üha enam esinema Aasia valitseja ning Pärsia kuningate õigusjärglasena. Oma ülesande täitnud Kreeka liiduväed saadeti koju tagasi. Bessosesse suhtus Aleksander aga kui
Ramses II üle paljud oma troonipärijad...). Egiptus hakkas nõrgenema (rahvamasside vaesumine - rahulolematus). Ta kaotab Aasia provintsid, sellele lisaks hakkavad liikuma ka Liibüa suguharud, kes hiljem tungisid Egiptuse eri punktidesse. Merneptahil tuli välja astuda "mererahvaste"vastu. Egiptuse nõrgenemine jätkus ka Merneptahi järglaste valitsemisajal. Peamised sündmused XX dünastia vaaraode valitsemisajal: Selle dünastia kõige väljapaistvamaks esindajaks, viimaseks Uue Riigi suurkuningaks oli Ramses III/IV(1198-1166, H.:1184-1153). Ta püüdis kõiges järgida oma suurt eelkäijat Ramses II-st ja katsus tema eeskujul Aasias uuesti restaureerida Egiptuse kunagist vägevust: ta vallutas Lõuna-Palestiina ja Vahemere idaranniku lõunaosa. Tal tuli uuesti kokku põrkuda "mererahvastega", kes olid tunginud delta idaossa. Ramses jutustab oma võidust nende üle järgmist: "Nad kogunesid mere äärde. Tuli haaras nad Niiluse suudmes; nad on meelitatud
annaabi.ee 
