Globaliseerumine on liberaalse majanduspoliitika taustal andnud juba ka tõsiseid tagasilööke, mida on põhjustanud suurkorporatsioonide domineerimine ja sotsiaalsete probleemide süvenemine riikide majanduses. Hinnanguliselt 1,3 miljardit inimest on ikka veel sunnitud läbi ajama vähem kui 1 dollariga päevas, mis näitab suurenevat lõhet arengumaade ja rikaste tööstusriikide vahel. Ligi 2/3 maailma kaubandusest arvatakse praegu olevat vaid 500 suurkorporatsiooni käes ja mitmed nendest teenivad rohkem raha kui mõnedki riigid. 1997. aastal oli maailma 5 suurema kompanii summaarsed müüginäitajad suuremad kui 46 vaesema riigi sissetulekud kokku. Kasutatud allikad. http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/globalisation/index_et.htm http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html http://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine http://www.diplomaatia.ee/artikkel/globaalsest-majandusest-globaliseerumise-vaatevinklist/
müümine ühtse paketina, operaatorfirmadel puudub reeglina soov tegeleda infrastruktuuri majandamisega ja infrastruktuuriettevõtted eelistavad samuti oma liistude juurde jäämist. Vaatamata kõikvõimalikele ohukonstruktsioonidele võib pidada ebaõnnestunuks Soome ja Venemaa raudteelaste osavõtu välistamist juba eos. Majanduslikku tegelikkust arvestades tundub pigem otstarbekas pakkuda raudteed just venelastele, motiveerida Venemaad omandisuhete kaudu Eesti SKTd toitma. USA suurkorporatsiooni osalemine on küsimärgi all. Kahe senise autsaideri RERi ja SJi võimalikul liitumisel ei pruugi tekkida uut tugevamat pakkumist. BRSi strateegilistel välisinvestoritel pole nii võimsat tagapõhja, mida ootavad raudtee müüjad. BRS ja RER-SJ võivad saavutada omavahelise kokkuleppe. Valitsusel ja erastamisagentuuril on kaks võimalust: teha halva mängu juures hea nägu või mäng lõpetada ja kuulutada Eesti Raudtee erastamine teises voorus läbikukkunuks. ÄP Online 27.09.2000
Suured ülemaailma tuntud rõivabrändid, nagu näiteks H&M, Primark, Nike, Levis ja teisedki on liigutanud oma vabrikud kalli tööjõu ja karmide seadustega arenenud maadest kolmandatesse riikidesse, kus sellised asjad, nagu tööõigused, kindlad tööajad, töötamiseks vajalikud tingimused on nõrgad või siis üldse puuduvad. Liiga tihti on ette tulnud uudiseid, kus räägitakse Indias või Malaisias toimunud suurpõlengust mingis multinatsionaalse suurkorporatsiooni hoonetes, mille tõttu on väga palju inimesi surma saanud, kuna tingimused töö tegemiseks olid viletsad ja selline asi, nagu elementaarne turvanõuetest kinnipidamine, kontroll ning väljapääsuuksed kas puudusid või siis oli neid väga vähe. Tihti esineb sellistel juhtudel teateid tööjõu ärakasutamisest, mõnedel puhkudel isegi räägitakse lapstööjõu kasutamisest, mis tänaseks on enamikes riikides keelatud. Sama lugu käib ka kosmeetikatööstuse gigantide kohta ning
kujundamine( elamistingimustest, kodutusest ning transpordisüsteemist). Alfredo Jaar kunstnik ladina ameerikast. Tööd on poliitiliselt motiveeritud reaalsuse kajastamise teema, sõja erinevad näod, globaliseeritud maailm. The Rwanda Project ehk kuulsaim töö Rwanda kenotsiidist. Shimon Attie Ajaloolise tänavapildi taastamine Berliini Juudi linnaosas, Kopenhaagenis ning New Yorkis. Hans Haacke läbi oma kariääri rõhutanud, et korporatiivne kunsti sponsorlus mõjub positiivselt suurkorporatsiooni mainele, mistõttu pole korporatiivsed annetused mingid annetused vaid puhas omakasu. "Shapolsky et al. Manhattan Real Estate Holdings, A Real Time Social System, as of May 1, 1971" Haacke dokumenteeris(pildistas täpselt üles) New Yorgi suurima slumi omaniku kahtlased tehingud-rahaasjad ning plaanis need paljastada. 6 nädalat enne näituse avamist otsustati, et näitust ei avata ning kuraator vallandati, tekkis suur skandaal ning asi sai kuulsaks
kristlane loodab pärast surma "pärida maa", kuid ta aga ei ürita seda selles elus endale krahmata. Vaene kuid väga hindu sünnib järgmises elus parematesse tingimustesse. Modernse sotsiaalse süsteemi muudab oma olemuselt konflikte õhutavaks asjaolu, et kultuur ja sotsiaalne struktuur pole enam omavahel kooskõlas. Kultuur on demokraatlik: kõigil on lubatud pürgida materiaalse heaolu poole. Ameerika unelm tähendabki seda, et igaüks võib saada USA presidendiks või vähemalt suurkorporatsiooni juhiks. A. Carnegie on öelnud: "Ole oma unistuses kuningas. Ütle iseendale: "Minu koht on tipus" ." Merton läheb veelgi kaugemale ning väidab, et Ameerika Ühendriikides (mis selles osas erineb teatud määral Euroopa ühiskondadest) peetakse edasipüüdlikkust lausa patriootiliseks. Kuid võrdsete püüdlustega ei kaasne võrdsed võimalused. Meritokraatlik retoorika ergutab kõiki inimesi endale samu eesmärke püstitama, kuid tegelikkuses ei võimalda
annaabi.ee 
