Samasugune suhe oli neiul oma endise kaasa Ükssilmaga. ,,Carmenis" on esiplaanil Merimee ideaalid. Kirjanik on ise üheks tegelaseks, kellele Jose oma õnnetu loo jutustas, kui nad autori rännakul kohtusid. Merimee laseb peategelasel lugu jutustada, samas annab oma hinnangu sündmuste käigule, tegelaste olemusele ning nende käitumisele. Romantism kujutab maailmavalu: teos kõnelebki don Jose Lizarrabengoa kurvast elust. Jose oli algselt aus baski, kes pandi suurkooli, kus temast pidi saama vaimulik. Mõne aja pärast aga selgus, et see pole tema kutsumus. Jose armastas kirglikult sulgpalli, mis pani teda kõike muud unustama. Võitnud üht tülinorijat, pidi Jose maalt lahkuma. Sattudes kokku tragunitega, astus noormees Almanza ratsarügementi, kus ta määrati peagi kapraliks ning anti lootust seersandi auastme saamiseks. Tema elu pöördepunktiks ja õnnetuste alguseks oli käsk asuda
ühtseks tervikuks Toomemägi ja seal asuv park koos mälestusmärkidega. Paljud ülikooli ajaloolised hooned on saanud omamoodi Tartu sümboliteks, kandes endas akadeemilist vaimsust ülikooli algusaegadest kuni tänapäevani. Tartu Ülikooli ajalugu 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal.
tänu temale. Jutustaja ehk mina-tegelane mängis olulist rolli ainult raamatu alguses. Kolmandas peatükis andis ta üldse jutujärje Joséle. 2.Tegelase iseloomustus José Navarro Tema pärisnimi oli José Lizarrabengoa. Ta oli noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tema jume oli päike juustest tumedamaks parkinud. José oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, pandi suurkooli, Joséd see aga ei huvitanud. Tema suurim kirg oli sulgpall, mis ta ka hukatas. Kord sulgpalli mängides võitis ta üht Alava poissi ning neil tekkis kaklus, mille José võitis. Ta oli sunnitud maalt lahkuma. José sattus kokku tragunitega ja astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Seal ta kohtaski Carmenit. Tubakamanufaktuuri naistel oli tüli tulnud ning Carmen oli tüli käigus ühe naistest tapnud
5 mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi (9). Tänapäeva töötab tema asutatud kool ikka samal kohal Kloostri tänaval, nüüd juba Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega. Tartu gümnaasium muudeti üsna pea pärast asutamist ülikooliks. 30. juunil 1632. aastal kinnitas Gustav II Adolf oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) avamine toimus sama aasta 15. oktoobril (uue kalendri järgi 25. oktoobril). Tartu akadeemia toimis Uppsala ülikooli privileegide alusel filosoofia-, õigus-, usu- ning arstiteaduskonnaga (8). Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest
o. võime ja oskus õpetada mingit teadust.Fakulteedi õppejõudude hulgast valiti dekaan, kes esindas teaduskonda ülikooli juhtkonna ees. Ülikooli juhtis rektor. Rektor valiti kõrgele ametikohale lühikeseks ajaks, tavaliselt pooleks aastaks. Seejuures ei pruukinud ta olla õppejõud, vaid oli sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vaheliste tüliküsimuste lahendamine. Nende ülesannete täitmisel olid rektorile abiks palgalised prorektorid, sekretärid, notaariused, sündikud ja teised ametimehed. Ülikooli politseimeistri ülesandeid täitis pedell, kes viis ellu rektori ja dekaanide korraldusi
annaabi.ee 
