Hallist avanevad uksed kohvisalongidesse ja sgisaalidesse, tammepuidust trepist les minnes juate teise korruse sviitidesse. Hallis, salongides ja tubades on avarust, mis laseb end tunda mugavalt ja hirimatult. Sajandivanuse mbliga on sisustatud vrika peamaja kik ruumid, et taastada Ammende Villa milj tpselt nii, nagu see oli sada aastat tagasi. Kohvisalongides pakutavad ahjusoojad saiad, restoranis serveeritavad hrgud road ja valitud veinid, hotellitubade kordumatu interjr endine suurkaupmehe elamu on avatud Teile mdunud aegadele omase austuse ja sdamlikkusega. 1904 Prnu ks jukamaid suurkaupmehi Hermann Leopold Ammende, kelle esivanemad asusid 18.sajandil Saksamaalt Eestisse, otsib sobilikku maja oma armastatud ttre Elleni pulmadeks. Seda leidmata otsustab ta tellida St. Peterburi arhitektuuribroost Mieritz&Gerassimov luksusliku hoone projekti, et ise ehitada villa oma ttre uhkeks pulmapeoks ning perekonna tulevaseks suvemajaks Peterburi arhitektid
Suhe jumalaga pole üldse nii üheseltmõistetav, kui välja pakutakse. 8. INDREK kehastatakse KRISTUSEKS (vana testament ja Mooses) 9. Indrek alguses vaimustuses, näeb uuesti inimese sündi III osa. Revolutsioon tekkis võib õndsaks saada ilma lunastuseta! Eeden on uuesti siinsamas. SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS. 10. Inimesel on palju vara, siis ei tähenda, et ta oleks õnnelikum pääs ei saa tulla ühiskonnas pettumine! 11. IV osa INIMESE VÕITLUS INIMESEGA. Karin on suurkaupmehe tütar (harjunud linnaeluga) kuulub kõrgseltskonda. Abielu ei kujunenud õnnelikuks, kuigi Indrek lootis. Seltskonnapeod, ärimaailm polnud Indrekule tuttav. Tekib lõhe Karini ja Indreku vahel. Karini ja Indreku juurde tuleb koduabiline Tiina (lombakas). Karin arvab, et Indrekul ja Tiinal on suhe, kuigi tegelt polnud. Tekib tüli Karini ja Indreku vahel Indrek pakib asjad ja tahab kodust ära minna võtab revolvri REETMINE,
ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis tehnikakooli juuksur ta juukseid puuderdamas. Goriot elas proua Vaquer'i pansionaadis 1819. aastast, pärast äritegevusest loobumist. Ta oli olnud nuudlikaupmees. Alguses oli ta rikas, elas uhkemas korteris ja maksis siis tuhat kakssada franki kostiraha. Isa Goriot'l oli siis rikkalik garderoob, suurkaupmehe hiilgav varustus, kaks ketikestega ühendatud lipsunõela, kummagisse raamitud suur briljant. Ta kandis rukkilillesinist frakki ja ripatsitega kuldketti ning ta vahetas igapäev valget pikeevesti. Lisaks oli tal veel kullast tubakatoos, milles oli kiharaid sisaldav medaljon. Teose lõpuks oli ta vaene, kolis teose jooksul aina halvematesse korteritesse ja teose lõpuks suutis ta maksta toidu ja toa eest vaid 45 franki. Ta oli veidi
Gleyre jäi 1864.aastal haigeks ja sulges oma ateljee.Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele.Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Camille Doncieux 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina .Camille oli jõuka suurkaupmehe 19-aastane tütar. Kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt kuna tol ajal paar kes elas koos ilma abieluta,skandaali. Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet ja Camille kolisid Pariisist ära Seine`i äärsesse Sevres´ i linnakesse ning seejärel Le Havre´isse.Nad olid väga vaesed.Monetil ei olnud raha ka maalimistarvete ostmiseks,kuid sõber Bazille ja tädi aitasid teda.Sevres`is elades tööta Monet suure ja auahne ettevõtmise kallal
Weimaris olid nii Goethe kui Schiller, tal õnnestus nendega ka tutvuda. Need suhted võtsid hiljem siis dramaatilise pöörde. Hölderlin tundis erilist lähedust Schilleriga - Schilleril ka kreeka teemalised luuletused. Aga ei Goethe ega Schiller tundnud Hölderlini vastu huvi. Goethe pidas Hölderlini luulet liiga abstraktseks. Kuvernandiks ta siis jäigi, nii kaua kui ta üldse töötas. Lisaks sellele juhtus 1796-1798 aastal dramaatiline seik, sest Hölderlin oli koduõpetajaks suurkaupmehe juures Jakob Goutar. Hölderlini ja suurkaupmehe naise vahel toimus lähedane suhe. See suurkaupmehe naine on jõudnud ka Hölderlini luulesse. Tema kunstist ainult paar lähedast sõpra pidasid lugu. Thüringeni hümnid - Hölderini varasema perioodi luule, Schilleri mõju siin olemas, Schilleri värsside järgi ehitas ka oma värsse üles. Hölderlin on algusest peale tema ise, originaalne luuletaja.Thüringeni hümnid on Pr revolutsioonist kantud. Need on hümnid e oodid täiusele,
Ennekõike vaevas Puskinit rahapuudus, mis andis Odessas rohkem tunda kui Kisinjovis, kus teda ootas alati lõuna mõne tuttava pool; ahvatlusi oli vähem ja eluviisist leevendatud vaesust oli lihtsam luuletustesse panna. Puskin kirjutas vennale, et too isale selgeks teeks, et ilma rahata ta ära ei ela. Sõprus A. Rajevskiga mõjutas oluliselt Puskini elu Odessas, sest sellest sõltusid tema suhted Odessa laiema seltskonnaga. Amalia Riznitsiga, Odessa suurkaupmehe 20-aastase naisega, tutvus Puskin 1823. aasta juulis. Ta tundis tema vastu tugevat, kuid lühiajalist kiindumust. Riznitsi surma puhul on kirjutatud luuletus ,,Oma kodumaa sinise taeva all..." ja võimalik, et ka luuletus ,,Kauge isamaa kallaste jaoks..." 1824. aasta maikuus lahkus Riznits Odessast, selleks ajaks oli Puskinil uus kiindumus. 1823. aasta sügisel tutvus Puskin Jelizaveta Ksaverijevna Vorontsovaga, luuletaja ülemuse M. Vorontsovi naisega
Rae otsusteks ja määrusteks olid bursprake ja willkürid?. Tartu raad on olnud ilmselt sama suur, aga selle liikmeskonna teame vähe. Vastavalt iga linna ja alevi sotsiaalsele koosseisule oli ka koosseis erinev. Linna kodanikkond oli organiseeritud gildidesse ja tsunfitidesse. Suurde gildi kuulumine oli märgiks kõrgest sotsiaalsest staatusest - preestrid, laevakaptenid, aga laias laastus suurkaupmeeste ühendus, sinna hulka võis olla loetud ka mõne suurkaupmehe lesk, aga enamasti mehed. Tallinnas kaks käsitööliste gildi: Ganuti gild, kus olid jõukamad ja Olavi gild, kus olid vaesemad kaupmehed. Nende kõrval olid olemas ka religioossed gildid, kuigi ka teiste gildide puhul oli oluline religioosne aspekt. Oli arvukalt usulisi gilde, nt Püha Usu gild, mille koosseis ei olnud sotsiaalselt ette määratud. Pärast reformatsiooni puht usulised gildid likvideeriti. Omapärane ühendus Baltikumi