vennaskonnad hakkasid Põhja-Euroopas levima alates 14.sajandist. Selliste ühenduste peaeesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid huvisid, korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused. Tähtsaimal kohal gildide seas oli linnakodanikest kaupmehi ühendav Suurgild, mis koosnes enamasti kaugkaubandusega tegelevatest suurkaupmeestest ja keskkaupmeestest. Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda).
Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4. Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Linnaõigus linnas kehtivate seaduste kogum, e põhiseadus - linnaharta valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud Linnavalitsus koosnes suurkaupmeestest ja pankuritest 5. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Siiditee Hiina- Pärsia-Araabia-Lähis-Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas) Vürtsitee Moluki saared India ookean - Punane meri - Egiptus (maitseained, narkoained, oopium) Läbi Vahemere sadamate 6. Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit u 100 linna
effektiivsemaks siis tööjõud vabanes. See tööjõud liikus linnadesse, need kes linna läksid, neist said vabrikutöölised. 2. Teine eeldus, et see pööre saaks toimuda oli tööliste olemasolu, osaliselt olid need, kes siirdusid maalt linna, aga lisaks nendele rakendati töölistena ka käsitöölisi ja manufaktuuride töölisi, kes ei suutnud konkurentsis vastu pidada. 3. Veel vajati kapitali- väga sageli said suurkaupmeestest vabriku omanikud, sest neil oli kapitali. Ehk ühelt poolt kogunes kapitali kaubandusest. Teiseks pangalaen. Ja veel tehti aktsiaseltsid- aktsiate müügiga-aktsiate abil, väärtpaberi müügi abil oli võimalik kapitali koguda. 4. Tehnika areng oli vajalik- oli vaja leiutada ja konstrueerida masinad. Tööstuslik pööre vajas ka turgu ehk ostjaskonda. Esmaseks turuks oli üha kasvav
Toonased mündid olid kas kullast või hõbedast. Linn pidi garanteerima, et mündi metallisisadus on just selline nagu öeldud. Oluline oli mündi kaal, mitte nimeline väärtus. 16. Eluolu keskaegses linnas Kui linnad tekkisid, koondus kultuur kloostrist linna. Linnasüdame moodustasid raekoda ehk hoone, kus raad koos käis, ja raekojaplats, mida sageli kasutati turuplatsina. Linnakeskusteks olid ka linnasüdames paiknevad kirikud. Raad oli linnavalitsus. Koosnes suurkaupmeestest. See, kui palju raeliikmeid oli, olenes linna suurusest. Raad ise nimetas oma liikmed jõukate seast. Raeliige olla oli auamet palka selle eest ei saadud. Raeliige oli kohustatud käima koosolekutel ja täitma neid ülesandeid, mis talle olid määratud. Mõni raehärra pidi seisma selle eest, et oleks linnal kool õpetajaga, mõni pidi hoolitsema vaeste olukorra eest. Raeliige oli kohustatud neid ülesandeid täitma linnaelanike ja jumala nimel
nii et see koht ei ole siiski täiesti juhuslik vaid kajastab praktilisi vajadusi. Mis puudutab linnades elavaid eestlasi, siis siin mingit erinevust eestlaste ja sakslaste vahel näha ei ole. Linnaühiskond oli sotsiaalselt sidusam, linnaühiskonnas oma kohta leida tuli kuuluda gildidesse ja tsunfitidesse. 15. saj lõpus on nii Tallinnas kui Riias rajatud eraldi mittesaksa jutlustajate kohad - annetustest suurkaupmeestest soovil on rajatud kapitalid, mille eest on üleval peetud mittesaksa jutlustajad - selles spetsiifilises linnakontekstis mittesakslased kasutati maal elavate eestlaste kohta - nende mittesaksa jutlustajate eesmärgiks oli maalt linna tulnud, linna külastavate eestlaste evangeliseerimine. Tervikuna võib öelda, et tegelikult kirikute kui institutsioonide võrk Liivimaal oli pigem tagasihoidlik kui võrrelda Kesk või Lääne-Euroopaga - rolli mängis maa piiratud kandevõime.
annaabi.ee 
