toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suurja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Väiskemad linad jäid senjööri võimu ja kaitse alla aga suuremad tunnnistasid kuninga
Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad Põhja-Eesti ehk Harju ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad lavamaad on 30-70 m kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed (Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi, Suurja Väike-Pakri saar). Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraine- ning tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa - ürgorgudest liigestatud 40-100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres Tammel ning idas Peipsi kaldal Kallastel. Lavamaadele lisaks on kaks suhteliselt kõrget tasandikku - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa.
sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke kiirkirjast: tähti asendavad märgid; vahet ei tehta suurja väiketähtedel; kõiki häälikuid välja ei kirjutata, kiirkirja märk võib korraga tähendada mitut häälikut või tervet sõna; kirjutatakse joonestikule, kus on 5 rida. Kasutatakse põhijoont, tõusu ja allatõstet. 26. Diplomaatika ehk ürikuteadus on ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid (Ürik on õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument keskajast või uusaja algusest)on haldusõiguslikud või riiklikud dokumendid, mis on
Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis. Hariliku kirjaga võrreldes annab ta ligi 75% ajakokkuhoidu. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu, ja lauseid. Kiirkirja süsteeme võidakse põhijoontes jagada 2 suurde rühma: Eestis oli ametlikult tarvitusel süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid. Natuke kiirkirjast: tähti asendavad märgid; vahet ei tehta suurja väiketähtedel; kõiki häälikuid välja ei kirjutata, kiirkirja märk võib korraga tähendada mitut häälikut või tervet sõna; kirjutatakse joonestikule, kus on 5 rida. Kasutatakse põhijoont, tõusu ja allatõstet. 26. Diplomaatika ehk ürikuteadus on ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid (Ürik on õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument keskajast või uusaja algusest)on haldusõiguslikud või riiklikud dokumendid, mis on pitseriga
annaabi.ee 
