Prantsusmaa: Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik. Majandus ei arenenud nii kiiresti kui Euroopas. Nad vedasid palju kapitali riigist välja mitte ei jätnud kodumaise tööstuse arenguks. Peamine välisvaenlane oli Saksamaa ning selleks põhjuseks oli lüüasaamine Prantsuse-Preisi sõjas ning ühe piirkonna kaotamine. Prantsusmaa parandas suhteid Venemaa ja Inglismaaga. Saksamaa: Saksamaa oli liiduriik ja koosnes 4 kuningriigist, 6 suurhertsogkonnast, 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast. Kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, kes valitsustesse ei läinud. Kasvas sovinism. See väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises. Saksamaa üritas parandada liidusuhteid Venemaaga. Lõpuks alustati kolooniavallutusi Aafrikas ja Okeaanias ning rajati suur laevastik selle jaoks. Saksamaa kolooniavallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. Austria-Ungari: See riik koosnes väga paljudest teiste riikide osadest. Austria keiser oli ka
iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871) · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning
lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. · Saksamaa vastu liitlasi otsides hakkas Prantsusmaa parandama suhteid Venemaa ja Inglismaaga. Peep Reimer 8 3.3. Saksamaa (õpik lk.28-29): · 1871.a. loodi Saksa keisririik (Preisimaa viis Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870-1871 lõpule Saksamaa ühendamise). · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. · Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestagis) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud.
koalitsioonivalitsused. Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871) Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning
annaabi.ee 
