ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi
Ja ka vastupidi: häälestada end pikaks ja ohtlikuks teekonnaks. Väga tõenäoline, et Gertrudi kabeli juures asus ka midagi meremeeste pansioni taolist. Tänapäeval on selgeks tehtud et, Gertrudi kabel jäi Suurest Rannaväravast paremale, praeguse mereväe staadioni kohale. Sealt leiti müürijäänuseid ja hauakivide tükke. Kui reformatsiooni järel enamik pühakunimelisi ühendusi Tallinnas laiali saadeti, ühinesid laevnikud taas Suurgildiga, osa aga läks Kanuti gildi üle, aga Gertrudi gild ei kadunud ometi. Küllap siis sai Gertrudi gild uue sisu, mida mäletab Balthasaar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Nimelt oli enne hukatuslikku Liivi sõda olemas "Gertrudi viletsate vennaskond", mis kasutas Rõugemaja Suure Rannavärava ees. "Gertrudi viletsad" olid rõugehaiged. Kas nad põdesid tavalisi või "prantsuse rõugeid", selle kohta teadaolev kirjasõna vaikib. Linn ei pidanud neid siiski täielikeks heidikuteks
ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Püha Mauritius Mustpeade nimetuse päritolu ei ole lõplikult selge. Seda on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega
väljaõppe, aga nende hulka hakatakse 17.-18 sajandil lugema inimesi, kes osalesid mingis sektoris, aga ei olnud majanduslikult tegevad (nt pastorid, kooliõpetajad). Oli silmaring ning teenisid oma hariduse pealt raha. Literaatide seisus on olnud pidevalt laienev. Väiksemates linnades ei pruukinud bürgermeistrit olla ja piirduti vaid mõne raehärraga (alati ei nimetatud neid nii). Haapsalus oli 1 b-m ja 3 raehärrat, samamoodi ka Valgas. Raad on eelkõige seotud suurgildiga (taimelava, kust raad oma uued liikmed sai, v.a juristid). Raehärra amet oli eluaegne. Raekojast sai välja ainult jalad ees. Suurtes linnades ei tekkinud probleeme, väiksemates linnades on rae valimine keerulisem, ei taheta ametisse astuda. Väiksemates linnades oli üks probleem veel raekoosseisus ei tohtinud olla lähisugulasi, kui väiksemates linnades ei olnud seda põhimõtet alati võimalik järgida.
annaabi.ee 
