Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-
• Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. • Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80. • Sageli on tomato kasvuks soodsate päevade hulk alla 40. • Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Tomati sordid Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili. • Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Tomati sort “AZTEK” • sort, mida mina kasvatasin.
Marjad ühtlaselt suured, vahakirmega. Lehed 3 madala hõlmaga. Väärtused maitsvad ja ilusad marjad Puudused väga tugev kasvmarjad valmivad hilja 'Swenson White' ('ES 6-1-43') kerge talvekate Marjad ühtlaselt suured, tugeva valge vahakirmega. Lehed 3 madala hõlmaga, alt viltkarvased. Väärtused maitsvad ja ilusad marjadkasvuhoones talve- ja haiguskindel Puudused marjad valmivad hilja Faktid Heleda värvusega suureviljalised sordid. Nende viljade värv on rohekas, kollane ja merevaigukollane. Näiteks kasvatatakse Itaalias eriti suurte kobaratega sorti `Grappoloni', Kreekas sorti `Rozaki' ning Türgis ja Küprosel sorti `Sultana'. Faktid Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmise ks. Marjadest valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, dze mi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli.
Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Viinamarjasorte arvatakse maailmas olevat üle 5000. Kõik sordid jagatakse põhiliselt kahte suurde gruppi: lauaviinamarjad ja tööstusviinamarjad. Allpool peatutakse lühidalt vaid lauaviinamarjadel. nende hulgas on esikohal heleda värvusega suureviljalised sordid. Nende viljade värv on rohekas, kollane ja merevaigukollane. Näiteks kasvatatakse Itaalias eriti suurte kobaratega sorti `Grappoloni', Kreekas sorti `Rozaki' ning Türgis ja Küprosel sorti `Sultana'. Tumeda, punakassinise kuni mustjassinise värvusega sortide hulka kuuluvad `Cardinal', `Napoleon' ja `Olivette'. Seemneteta viinamarjasortidest on tuntuim Türgis kasvatatav rosinate tooraine `Sultanine'. Dattelviinamarjad on ovaalse kujuga, tugevama kestaga ja asuvad kobaras hõredamalt
(väikeseviljalised, mass 10 g, hapukad, süüakse koos koorega, lõikudeks eraldamata). Mandariinid on apelsinidest väiksemad (kuid mitte kõik), õhema ja kergesti eraldatava koorega ning kujult lapikud. Mandariinide sordirühmad on mandariinid (punakasoranzid), satsumamandariinid (kollakad, mahlased, hapukad, seemneteta), klementiinid (eelmistest väiksemad, punakasoranzid, magusad, veidi mõrkjad, seemneteta), mineoolad ehk vilkingid (suureviljalised, paljude seemnetega), tangeriinid (väikeseviljalised, kollakasoranzid, seemneteta), tangelod ehk uglid (greibi, apelsini ja tangeriini hübriid, 400...600g, ümmargune, paksu koorega, kollakaspruun). Mandariine kui jõuluvilju tuuakse tavaliselt sisse novembrist jaanuarini. Sidrunid erinevalt eelmistest sisaldavad vähe suhkrut kuni 5% ja palju happeid kuni 7%. C-vitamiini sisaldavad 50...90 mg 100 g kohta. Vili on munakujuline, koor kollane.
annaabi.ee 
