üheidulehelistel juhtkimbud olla paigutunud suhteliselt korrapäraselt. Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel. Puhkeperioodide ajal on kambium
rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv. Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised, protoplasmaga täidetud rakud, mis vegetatsiooniperioodil korduvalt pooldudes toodavad endast sissepoole puiduosa rakke ja väljapoole niineosa rakke. Kambiumi ühtlase tegevuse tõttu pakseneb puutüvi ja oksad ühtlaselt. Kambiumirakud peavad ka endid juurde tootma puutüve jämenemisest ja pikkuskasvust tuleneva puutüve ja okste külgpindala suurenemise tõttu. 4. Kambiumirakkudest sissepoole jääb puiduosa e ksüleem, mis tekib kambiumi rakkude pooldumise tulemusel
Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu, monopodiaalne - varre peaharu jätkab kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle, sümpodiaalne - harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.). Pungaks nim kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Esikasv - moodustuvad
Kambium (vascular kambium) koosneb kaht tüüpi algrakkudest: • Kiireinitsiaalidest (ray initials) – säsikiirte initsiaalid loovad säsielemente puus horisontaalselt • Süstikukujulistest initsiaalidest (fusiform initials) tekivad puidus ja koores anatoomilised elemendid, mis on orienteeritud puu telje suunas. • Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel
millest lõpuks arenevad puiduosale iseloomulikud rakud - trahheed, trahheiidid, puidukiud (libriform) ja puiduparenhüümirakud. Väljapoole vastu niineosa toodab kambium niineosa rakke - sõeltorusid , saaterakke, niinekiude ja niineparenhüümi rakke. Puhkeolekus on kambium tavaliselt ühekihiline ja ta kuulub taimede algkoe ehk meristeemkoe hulka. Kambiumirakud on ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised ja üleni protoplasmaga täitunud suuretuumalised rakud. Puitu, milline tekib kambiumi tegevuse tulemusel nimetatakse teispuiduks. Puutüved koosnevadki põhiliselt teispuidust. Puutüve ristlõikes vaadeldes näeme, et puidurakkude ehitus ei ole ühesugune, koosnedes üksteist katvatest kontsentrilistest ringidest - aastarõngastest (iga-aastasest juurdekasvust). Aastarõngad (-ringid) tekivad alljärgnevalt: kevadel pärast puhke- pausi vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium rohkesti suuremõõtmelisi
annaabi.ee 
