lõhustumise kiirusest ja ulatusest ning teiselt poolt vatsamikroobidele kättesaadava energia hulgast. . Protekteeritud (kaitstud) proteiin Kaitstud söödaproteiini all me mõistame sööta, mis on töödeldud mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega, eesmärgiga vähendada valgulise proteiini lõhustuvust vatsas ja suurendada vatsas lõhustamatu, kuid soolestikus seeduva valgulise proteiini osa. Suuretoodangulistel lüpsilehmadel ei piisa vatsas toodetud mikroobsest proteiinist, katmaks piimavalgu sünteesiks vaja minevat aminohapete hulka. Sellepärast on oluline, et suur osa valgulisest proteiinist imenduks soolkanalis, ilma et mikroorganismid seda töötleks. Samuti pole otstarvekas katta mikroorganismide lämmastikutarvet kalli valgulise söödaproteiiniga. Nendeks on: Söödavalkude töötlemine aldehüüdidega EU pole lubatud. Valkude aldehüüdidega
järgi, jõusööta 1...2 kg päevas. Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121... 210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A- ja D- vitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist. Tavaliselt jääb lehm kinni 1,5...2 kuud enne järgmist poegimist
Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121…210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A ja Dvitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist
avatus (kas aretuses kasutatakse ka teisi tõuge). Sihipärase ehk suunava valiku tulemusena suureneb soovitud geenide sagedus populatsioonis, mistõttu järglaspõlvkonna genotüübiväärtus (aretusväärtus) on parem kui vanempõlvkonnal. Praktiliselt toimib koos kunstliku valikuga ka looduslik valik sigimatud loomad elimineeruvad, tugevama konstitutsiooni ja parema sigivusega loomad sigivad intensiivsemalt. Tavaliselt on suuretoodangulistel loomadel väiksem kohanemisvõime ja nad vajavad paremaid keskkonnatingimusi. Seepärast kaasneb valikuga ka keskkonnatingimuste parandamine. 53. Valikutunnused, selle hindamine Eristatakse järgmisi valikuvorme ja tüüpe: 1. valikutunnuste arvu järgi: 1.1.valik ühe tunnuse järgi valikukriteeriumiks on üks ainus tunnus 1.2. või mitme tunnuse põhjal: 1.2.1. tandemvalik. Tandemvaliku korral toimub selektsioon ühe tunnuse järgi ja
kogutoodangu jagamisel piirtoodanguga. Piirtoodang on teoreetiline piimakogus, mida lehm lüpsaks laktatsiooni jooksul, kui iga päeva toodang oleks võrdne päevase piimatoodangu maksimumiga · Lehma negatiivse energiabilansi ajal võetakse kahe esimese laktatsioonikuu intensiivseks piimaloomeks vajalik energia osaliselt lehma kehasse ladestunud rasvkoe arvelt. · Selle tagajärjel alaneb märgatavalt kehamass, mis suuretoodangulistel ja üle 600 kg kehamassiga lehmadel võib väheneda kuni 17% võrreldes laktatsiooni algusega. · Kehamassi vähenemine kajastub lehma välimiku muutustes · Kehamass taastub 34 laktatsioonikuu jooksul ning kinnijäämise ajaks suureneb umbes 5% võrreldes laktatsiooni algusega. · Alates kolmandast laktatsioonikuust on piimatoodang alanenud sedavõrd, et kogu energiavajaduse saab juba katta söödaga. · Siis seiskub ka kehamassi vähenemine.
annaabi.ee 
