Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Tüüpilised häiringu näited on herbivooria, karnivooria, parasiit, üleujutus, vulkaanipurse, inimtegevus ka. Häirimine tihti kahjustab rohkem potentsiaalseid dominante, hea konkurentsivõimega arvukaid liike. 20.04.09 Liigifondi teooria uudsus seisneb selles, et tõstatati küsimus kuivõrd on diversiteeti võimalik seletada pikaajaliste ja suureskaalaliste protsessidega. Liigifond(species pool) nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna ka immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Joonis. Liigifondi suuruse ja liigirikkuse suhe. Mingil hetkel tekib küllastunud olek, mil kooslusesse enam liike ei mahu. Nissiruumi täitumine. Liigifondi hüpotees ütleb et asjad võiksid olla proportsionaalsed. 1. liigiteke 2. immigratsioon(levik) 3. interaktsioon(Gause reegel)
Kiskja eelistab potentsiaalseid dominante, hoides nii liigirikkust kõrgelt. Payne tehtud uurimus meritähe Pisasteri kohta. Eksperiment: pisasteri eemaldamisel vähenes karbi koosluse liigirikkus rohkem kui poole võrra (toituvad karpidest) kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. (eelmises loengus häiringu tähtsus diversiteedi jaoks) kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele??? Soodsalt. 52. Suureskaalaliste ja pikaajaliste protsesside tähtsus diversiteedi kujunemisel, liigifondi hüpotees( eri mahuga liigifondide definitsioonid, liigifondi hüpoteesi kontrollimine)? Liigifond - nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama.
maha.", st niidetakse maha teistest kõrgemale sirgunud taimed, kellel oleks konkurentsis eelis valgusele ja dominantsusele, kes lükkaks teised liigid väljasuremisele. Sellega kindlustatakse mitmekesisuse püsimine ja aidatakse nõrgematel ellu jääda ning nõrgestatakse, haavatakse tugevamaid. Liigifondi teooria tõstetati küsimus, kuivõrd on diversiteeti võimalik seletada pikaajaliste (evolutsioon) ja suureskaalaliste (migratsioon) protsessidega, koosluse kokkupanemise tulemusel tekivad interaktsioonid. Koosluse eksisteerimiseks on vaja: liigiteket, immigratsiooni. Interaktsioonid ei mõjuta stabiilses koosluses mitmekesisust. Liigifond nende taksonite (liikide) hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised ka sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. 42
Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade (üksikisendite ja populatsioonide) ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia. Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega. Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Organisatsioonitasemed Geen, Rakk, Kude, Organ, Organism/isend, Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Bioom, Biosfäär Mõisteid DNA: Desoksüribonukleiinhape, sisaldab organismi kogu pärilikku informatsiooni. Kromosoom: DNA molekul, mis kannab geene. Geen: kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärilikkustegur, mis määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.
annaabi.ee 
