Ka talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikele. Maa kasutamiseks tuli tal teha mõisa koormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Seda asus toetama ka riigivõim. Talupoegi kaitses mõisnike majanduslik huvi, piiramatu omavoli oleks viinud mitte ainult talu vaid ka kogu mõisa laostumiseni. Talupojad põgenesid soome ja rootsi, pihkva kubermangu jne. Kaubandus, tööndus ja käsitöö. Merekaubandus andis suureosa tulust. Tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveo keelud. kaubanduse arengut pidurdasid venemaa katsed suurendada vastvalminud peterburi sadama kaubakäivet., andes venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt pea osa vili ja metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos : sool, raud , tubakas ja heeringas. Aadli ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaupu ning riiet.
misjärel saanuks Saksamaa suunatakõik oma jõud Venemaa purustamiseks, sest sõja alguses loeti potentsiaalselt ohtlikumaks vastaseksesimest, mis suutnuks mobilisatsiooni Venemaast tunduvalt kiiremini läbi viia. 2.2. Prantsusmaa sõjaplaan: Prantsusmaa sõjaplaan seevastu oli teinud panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870-1871. Aastal katastroofi. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suureosa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud. 2.3. Venemaa sõjaplaan: Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oliSaksa vägede purustamine Ida- Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukordaläänerindel. 2.4. Inglismaa sõjaplaan: Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on LiitlasiVenemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. 3
Definitsiooniga avatakse mõiste sisu, mille määratlemiseks läheb vaja teatud hulka tunnuseid ning defineeritavast mõistest laiemat mõistet. Klassifikatsioon on nähtuste jagamine rühmadesse. Rühmitada ei saa nähtusi, mis kuuluvad eri valdkondadesse ja millel puudub ühine liigitusalus. Võrdlemine on tundmatute nähtuste avamine tuntute kaudu. Lõik Teksti põhiüksus on lõik, millel on nii sisulised kui ka vormilised tunnused. Suureosa lõigust moodustavad nn sisulõigud, millel põhineb kirjandi teema arendus. Lõik on teksti tervikosa ühest taandreast teiseni ja sisuliselt mahub sellest ühe olulise probleemi arendus. Sisu seisukohalt koosneb lõik juhtmõttest ja teda toetavatest tugimõtetest. Mõte saab kirjaliku väljenduse lauses ja nii võib rääkida juhtlausest ja tugilausest. Juhtlause võib lõiku alustada, seda lõpetada võis asetseda lõigu keskel. Lõigu pikkus oleneb käsitletava probleemi suurusest
Tõusev loomaliha Grillkana Nõudlus suureneb b) hind Pähklite hind langeb Pähklisokokaad Nõudlus suureneb c) b) g) Leigojärve Hotellitoad Otepääl Nõudlus väheneb kontserdipileti hinnad tõusevad Inimste sissetulekud Kanaliha Nõudlus väheneb c)b) langevad Ülemaailmne Apelsinimahl Nõudlus väheneb c)b) külmalaine hävitab suureosa sellesügisesest apelsisaagist Bensiinihind tõuseb Mootorrattad Nõudlus väheneb märgatavalt Pakkujad Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Turupakkumine kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel · Kõrgema hinnaga hüvise tootmine on atraktiivsem kui selleks kasutatave ressursside