Eesti rahva õigusliku korra muutumine erivalitsejate ajal 13.-18. saj. Eesti ala oli 13.-18. sajandi jooksul erinevate maade ja valitsejate võimu all. Kõigil neil valitsejate olid omad põhjused, miks nad Eesti alasid soovisid valitseda ja omad eesmärgid meie rahva ja maaga. Sellega seoses pidi meie rahvas läbima erinevaid muutusi. 1343-1345. aastatel kestnud Jüriöö ülestõusu järel halvenes eestlaste õiguslik seisund. Tugevnes läänimeeste võim talupoegade üle ja suurens voli nende üle. Mis tähendas ka seda, talupojad pidid taluma ka füüsilist vägivalda. Eesti vili oli Euroopas väga tuntud ja hinnatud. Mis aga tekitas suuremat nõudlust selle järgi. Mis tähendas lisa tööd talurahvale, sest lisaks senistele koormistele hakkasid mõisnikud nõudma tööd viljapõldudel, et suurendada viljapõldudelt saadavat tulu. Sellest tingituna kujuneski välja teoorjus. Liivi sõja ajal oli talurahva olukord ahastama panev. Niigi pidi talurahvas
võisid jääda rentnikeks, kuid nad ei tohtinud oma suva järgi talupoegade koormisi tõsta, kõik kohustused kanti vakuraamatutesse. Kui rentnik norme rikkus, oli talupojal õigus ta peale kaevata. 1687.aastal kaotati riigimõisades pärisorjus ja selle täielik kaotamine Eesti-ja Liivimaal oli lähemate aastate küsimus, kuid peale tuli Põhjasõda, mis lõpetas järsku rootsi aja. Põhjasõja ajal koostati eestlastest koosnev kaitseväge-maamiilits. Kutsutud talupojad vabastati koormusest, suurens iseteadvus. 29.septembril 1710.aastal läks Eestimaa Venemaa võimu alla. Peeter I kehtestas siin Balti erikorra, mis põhines baltisaksa aadli seisuslikel eesõigustel ning kohalik võim kuulus rüütelkondadele. See pakkus kaitset venestamise eest ja säilis kohalik omapära ning saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist, kuid see tähendas ka seda, et eestlasi hakati 18. sajandil veel rohkem alla suruma. Hea näide selle kohta on Roseni deklaratsioon aastast 1739
said rääkida lugusid neist. See oli ühelt poolt väga siiras, kuid samas üritati rõhuda inimeste emotsioonidele, et panna neid veel rohkem annetama ja ärgitama empaatiat. Facebookis ja ,,Anname au!" kodulehel jagati aktiivselt infot kogu toimuva kohta ning hoiti jälgijaid kursis. Suhtekorralduslik kampaania oli edukas, kuna kampaania täitis ühe oma peaeesmärgi ning samas näitab edukust ka asjaolu, et suurens inimeste teadlikkus veteranidest. Meie arust oleks võinud rohkem üritada muuta levinud kuvandit veteranidest ja korraldada üritusi üle-Eesti. Kasutatud materjalide tabel 8 All Kuupä Kanal Pealkiri Peamine sõnum+ Link või viide ika ev lisasõnumid nr 1 14.04
5) sport: Paul Keres, Kristjan Palusalu 99. 1930. aastal kerkis hariduselus esile probleem, kus noortel oli küpsustunnistus, kuid puudusid erialased oskused, sest kõigile soovijatel (6-klassi lõpetanud) anti võimalus minna õppima gümnaasiumi, selle lahendamiseks tehti reform, kus vähenes gümnaasiumide arv ja suurens kutsekoolide arv 100. Elulaadis muutusid kasvas rahva lugemishuvi Rahvas tahtis saada haridust linnakultuuri osaks teatrid kontserid, kunstinäitused, kinod hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest religiooni tähtsuse vähenemine 101. 102. Olmes muutusid
annaabi.ee 
