höövelmaterjalina. Männi saematerjali müük on aastatel 1990-2012 peamiselt kasvuteel olnud, sama võib ka öelda höövelmaterjali kohta. Kuusest saadud saematerjali osakaal on aastatega vähenenud (joonis 3). Joonis 3: Okaspuupuidu eksport artiklite kaupa Ehkki suuri saeveskeid on aasta-aastalt vähemaks jäänud, on saeveskitest läbikäiva toodangu kvantiteet suurenenud. See näitab, et on panustatud veskite sisseseadete kvaliteeti ning läbilaske suurenemisse (joonis 4). Joonis 4: Okaspuu saematerjali näitajad 2012. aastaga on juhtival kohal Rootsi saetööstuses firma nimega Setra (1,6 miljonit kuupmeetrit aastas), teisena järgneb SCA ning kolmandal kohal on Sõdra. Soomlaste firma Stora Enso on kuuendal kohal 0,7 miljoni kuupmeetriga aastas. Kokkuvõte Soomes ja Rootsis on mets oma lisandväärtustega üks peamisi alustalasid majanduses. Saetööstustest ja nendest tuleva materjali ekspordist saavad mõlemad riigid suurt kasu, seega
propageerivad liiklusohutust ja elektroonikat hoolikamat käitlemist. Perepoliitika muutub tõenäoliselt paremuse poole, sest majanduslik seis paraneb. Tõenäoliselt tõusevad riiklikud toetused lapsepuhkuse osas, üksikemadele ja mitmelapselistele peredele. Mis puutub aborti ja lastesse ühe naise kohta, siis ma arvan, et riik ei sekku eriti sinna. Prognoosi järgi on ungarlased ,,välja suremas" , kuid selleks on veel kõvasti aega, enne kui riik hakkab sekkuma loomulikku iibe suurenemisse. KASUTATUD MATERJALID 1. Bescountryreports, kättesaadav: http://www.bestcountryreports.com/Population_Map_Hungary.html ( 26.okt.2010) 2. Census, kättesaadav: http://www.census.gov/ipc/www/idb/informationGateway.php (26.okt.2010) 3. Census, kättesaadav: http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php (26.okt.2010) 4. World Factbook, kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/hu
RAIL BALTICU MAJANDUSLIK KASU Rail Balticu majanduslik kasu tuleneb nii turisimi, Eesti inimeste tarbimise kui ka kaubaveo arvelt. Positiivseid majanduslikke külgi on antud projektil mitmeid. Antud teema valdkonnas uurime täpsemalt, mida Rail Baltic endast kujutab majandusliku kasu poolest. Rail Balticu loomisel saab olema suur jõud baltimaade majanduse arengu edasiviimisele. Projekti ehitusfaasis luuakse sadu uusi töökohti. Rail Balticu tulemusena panustatakse suur osa ka riigi SKP suurenemisse. Samuti toetab uus raudtee majanduse arengut oma tegutsemisfaasis, suurendades ligipääsu Baltikumi turgudele ja võimendades kaubanduskonkurentsi, muutes piirkonda välisinvesteeringutele atraktiivsemaks, toetades jätkusuutliku tootlikkuse eesmärke. Rail Baltic arendab Balti riikide vahelist kaubandust ning tõstab olulises osas konkurentsi. Ärinduse arendamise vaategnurgast on see suur samm edasi ettevõtlusele. Ajalooliselt on
teisest küljest ei ole arengut olnud viimase kümne aasta jooksul. Sellest aspektist lähtudes on riigil mõtlemist ainest küll ning ka arenguruumi. Lisaks on 2011 aasta seisuga ainult kolmadik maakondes suhtelise vaesuse määr riigi keskmisest madalam. See soodustab nendesse piirkondadess rändamist, eelkõige just linnadesse, mis oma korda vähendab veelgi maa piirkondade rahvastiku arvu ja mõjub ka negatiivselt töötasude lõhe suurenemisse. Haridus on tihedalt seotud töötasude suuruse ja töötuks ja vaeseks jäämise riskiga. Autor analüüsis hariduse kättesaadavust ja ka taseme erinevusi regiooniti. Selgus, et taasiseseisvumise perioodil on kogu aeg vähenenud üldhariduskoolide arv igas maakonnas. Kui linna piirkodnades, kus transpordi ühendus on hea ja koole palju, ei ole see probleemiks, siis maa-asualtes on tegemist lahendmist vajava probleemiga. Ühe kooli sulgemine tähendab
lindude mitmekesisusest asub Indoneesias 10–15%. Indoneesia on Hiina ja USA järel 3. kohal CO2 emissiooni poolest. 20% Indoneesia kasvuhoonegaaside emissioonist jääb metsade vähenemise arvele. (osaülesanne 31) Mis tüüpi metsad kasvavad Indoneesias? Vihmametsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Sagedasemad eksimused: lehtmetsad, troopilised vihmametsad (osaülesanne 32) Miks metsade pindala vähenemise tagajärjel on suurenenud Indoneesia panus CO2 koguse suurenemisse atmosfääris? Üks aspekt andis 1 punkti. 1) Puidu, orgaanilise aine põlemisel tekib CO2. 2) Metsad seovad CO2, metsade pindala vähenedes väheneb ka CO2 sidumine jms. Sagedasemad eksimused: metsade tähtsust nähakse O2 tootjana, mitte CO2 sidujana. (osaülesanne 33) Mis tagajärjed keskkonnale, lisaks kasvuhoonegaaside emissioonile, võivad Indoneesias tekkida seoses õlipalmide laialdase kasvatamisega? Üks õigesti sõnastatud tagajärg andis 1 punkti. 1) Istandustes kasutatavad
annaabi.ee 
