(varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud aastaid lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega, mis on omakorda toonud kaasa illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamise. Minu arvates kõige tõhusam viis alkoholismiga võitlemiseks oleks hinna tõstmine. Kindlasti tooks selline otsus väga palju kriitikat ja vastutahet, aga samas see aitaks ka väga palju kaasa. Kui näiteks suurendaksime alkoholi hinda 25%, siis on alaealistel ja kodututel seda juba raskem kätte saada. Teiseks variandiks pakkuksin ma välja, et alkohoolsed joogid oleksid müügil eraldi poodides. Ehk siis, et tavalistes toidupoodides neid ei oleks. Ma arvan, et inimesed ei viitsi selleks teisse poodi eraldi minna. Ja kolmas väga suur probleem on purjus autojuhid. Iga aasta sureb liiklusõnnetustes selle tõttu väga palju inimesi. Minu arusaam on väga lihtne. Kui politsei peatab
emakeeles korrektselt kõneleda. Estonglish ja ka släng on halvad trendid, mida on märgata eesti noorte seas. Kurss väljendub selles, et segatakse omavahel kokku inglise ja eesti keele lausestus ning sõnavara. See on keelepudru, mida kõrval on lausa halb kuulda. Kuna hea ja halb käivad alati käsikäes, siis positiivsena võib näha lootust, et keele lihtsustudes huvituvad meie keelest ka välismaalased ja soovivad seda õppida. Sellega suurendaksime oma keeleruumi. Lisaks on meil endal keelt lihtsam korrektselt omandada. Hoolimata pealiskaudsel vaatlusel tunduvast negatiivsest seisust on tulevik siiski helge. Helge tulevik eeldab muidugi positiivset suhtumist. Õhku tõuseb küsimus miks peaks eesti keel hääbuma nüüd, kui seda ei juhtunud viiekümne aastaga vene keelse repressiooni vangis? Esiteks on eest keel maailma kuuest tuhandest keelest räägitavuselt kahesaja seitsmekümne neljas
Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Inimesed on mures, kas naftat ikka jätkub ? Ja mis siis kui jätkuks ? Kas suurendaksime siis tarbimist, saastamist ja maa hävitamist? Asi ei ole selles kui kauaks veel jätkub naftat, vaid selles kas selle kasutamine on antud hetkel otstarbekas ja hädavajalik. Äkki oleks mõtekas hoopis piirata tarbimist, lõpetada maa kurnamine, loomade ohjeldamatu piinamine ja söömine, sõdimine, tapmine, hävitamine, õhu ja vee saastamine ja polekski niipalju naftat vaja. Õnneks ongi olukord muutumas. Inimesed saavad iga päevaga teadlikumaks, mõtlevad suuremalt ja näevad kaugemale
inimese sisimas aina tugevneb ja häälekamalt kõlab. Need, kes selle vastu lihtsalt võitlema hakkavad, raiskavad end ses võitluses ära. 12 Rahu või aatomisõda Kuna on ilmne, kui hirmus pahe oleks sõda meie ajal, siis ei tohi proovimata jääda ükski võimalus sõda ära hoida. Me oleme kahe viimase sõjaga võtnud enda peale koleda ebainimlikkusesüü ja tuleva aõjaga suurendaksime seda veelgi. Too piinav ühine kogemus peab meid ajendama tahteks ja tegudeks, mis lähendaksid aega, kus pole enam sõdu. Maailmas on veel palju inimesi, kes ei taipa, et meie käsituses olevad hirmsad aatomrelvad keelavad arvessegi võtta nende abil peetavat sõda. Need inimesed elavad ühest päevast teise, andmata endale aru ohust, mis rahu ähvardab. On veel sõja üldistajaidki. Nemad kujutlevad ikka veel sõda, mida aitab mõnevõrra idealiseerida vaimustus või enesekaitse