inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see, et Eesti noored võtavad üle palju ameerikalikku, mis esseeski välja toodud on. Nooremate puhul mängib suuremat rolli internet, vanemate puhul ajalehed ning raadio, ka televisioon. Siinkohal tuleb selgelt välja, et kultuur sõltub ka inimese vanusest, kuna interneti, televisiooni ja raadio kaudu saadav informtsioon erinevad teineteisest. Riik on üks suuremaist mõjutajatest seaduste ja poliitika näol. Kuigi väliskeskkond kultuuri mõjutab on igal inimesel võimalus seda enda jaoks kujunadada. Igaüks saab ise otsustada, millesse usub, kuidas käitub, mida õigeks ja valeks peab. Inimese kultuur peitub tema üldises olemuses. Minu silmis on see, kes loeb läbi hulga tarku ja maailmaklassikasse kuuluvaid raamatuid ning arvab, et raamatutest loetu teebki ta kultuurseks, valel teel. Inimese kultuuri määravad nii suured tegurid, kui väikesed nüansid
Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas. Missa jaguneb kaheks: eelmissa ja peamissa. Keskajal tegemist katoliku kirkuga. Keskajal loetakse helilaade alt üles. Kreekas loeti ülevalt alla. Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2
juuni 1894. aastal, tema algkoosseisu kuulus 14 liiget 12 riigist. 1979. aastal oli liikmeid 89 71 riigist. ROK-i liige on tema esindaja oma kodumaal, kuid oma riiki ta ROK-is ei esinda. Liikmed valitakse ROK-i istungjärgul ROK-i juhtkonna või liikmete rühma soovitusel. Liiget saab valida ainult neist riikidest, kus on olemas rahvuslik olümpiakomitee, ning valitavail peab olema teeneid olümpialiikumise arendamises. Tavaliselt valitakse riigist üks liige. Kaks liiget on valitud erandina suuremaist riikidest, kus aktiivsemalt osaletakse olümpialiikumises, või riikidest, kus on peetud olümpiamänge. Neid on 18: Austraalia, Brasiilia, Hispaania, Iirimaa, India, Itaalia, Jaapan, Kanada Kreeka, Mehhiko, NSV Liit, Prantsusmaa, Rootsi, Saksa FV, Soome, Suurbritannia, Sveits ja USA. Enne 1966. aastat valiti ROK-i liikmed eluajaks, hiljem valitud kuuluvad ROK-i 72. eluaastani. Isikud, kes on energiliselt aidanud olümpialiikumist edendada, võidakse nimetada ROK-i auliikmeiks;
Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele, ning asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid, mis määrasid suurema piirkonna laulu-ja noodikirjastiili. Tähtsaimad sellised keskused olid Tours (Prantsusmaa), St Gallen (Sveits) ja Metz (Lotring). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve) Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga. 1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne
Ordu mõtles koguni selle peale, et mõnda temale kahjulikku eesõigust piirata, kuid see oli juba hilja ja tal ei olnud enam hästi võimalik seda läbi viia: vasallid olid valmis isegi välismaaga konspireerima (v. Transehe, n. t., lk. 14, 85). Lootus, võõrast ikkest pääseda, pidi nii eestlastel raugema. Küll oli saarlastega veel 1345-ndalgi aastal leping tehtud, kuid selle lepingu uueks tingimuseks oli sõjariistade väljaandmine ja oma kindluse mahalõhkumine. Igatahes ei ole suuremaist vastuhakkamistest järgneval ajal midagi enam kuulda. Maa oli elanikkudest ka Saaremaal hõredaks jäänud. Uutel vasallidel oli lõikust. Juba vasallide ligiduse ja rohkuse pärast ei võinud eestlaste kavatsused saladusse ega nende kogunemised tähelepanemata jääda. Tekkivaid liikumisi ja kavatsusi võidi sel teel lossidest kohe alguses maha suruda. Muidugi ei olnud veel igal pool just nii ränk seisukord juba maksmas kui Harjus-Virus, kuid ta
annaabi.ee 
