2. Ärrituse tagajärel avanevad naatriumikanalid ja Na-ioonid liikuvad kiiresti rakku; 3. Tekib aktsioonipotentsiaal, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks; 4. Naatriumikanalid sulguvad peale aktsioonipotentsiaali, kaaliumikanalid avanevad; 5. Kaalium liigub rakust välja; 6. Raku sisemuse negatiivne laeng taastub; Väikeaju vastutab jällegi liigutuste täpsuste eest kui ka kordinatsiooni ja tasakaalu. Mõhnkeha ühendab omavahel mõlemad suurajupoolkerad ja basaalganglionid on hallaine kogumikud, mis aitavad töödelda liigutustest tulnud signaale. Ajutüvi ühendab omavahel pea ja seljaaju ning koosneb suurest hulgast hallainetuumadest, mille ümber on valgeaine. Jaguneb järgnevalt: Keskaju vastutab automatiseeritud silmade ja pea liigutuste eest ning vahendab impulsse pea- ja seljaaju vahel. Piklikaju vastutab jällegi automatiseeritud südame, hingamise ja seedimise tegevuse eest. Vaheaju koosneb kahest peamisest osast:
- avaldab kas aktiseerivat või pärssivat mõju kogu NS talitlusele - mõjutab und ja ärkvelolekut - on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. ● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi! 22. OTSAJU koosneb / moodustavad: ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid (mõhnkehad) ● Poolkerad jaotuvad: - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23. NS-i kõrgeim osa on AJUKOOR ehk KORTEKS CORTEX CEREBRI ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate vastusreaktsioonide süntees. - seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24
jaguneb: 1) Keskaju - pea ja silmade automaatsed liigutused, peaaju ja seljaaju vaheliste impulsside vahendamine. 2) Piklikaju - südame, hingamise ja seedimise tegevused. Väikeaju - liigutuste täpsus, koordinatsioon, tasakaal. Vaheaju jaguneb: 1) Hüpotalamus- koos ajuripatsiga juhib sisenõrenäärmete talitlust (e. humoraalset regulatsiooni) 2) Talamus - seljaajust info saatmine suurajju. Mõhnkeha - ühendab suurajupoolkerad Humoraalne regulatsioon Hormoonid - keemilised signaalained, reguleerivad organismi talitlust. Hormoonidele on omane see, et neid eritavad rakud või näärmed, mis paiknevad keha ühes otsas, kuid toimet avaldatakse organismi teistes osades paiknevatele rakkudele. Hormoon toimib ainult nendele rakkudele, millel on hormooni äratuntav retseptor. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes otse verre.
kõhukoopa. Algul on nahk läbipaistev, kuna see on ainult ühe rakukihi paksune. Niipea kui nahk pakseneb, kaob ka selle läbipaistvus. Seega on seesmiste elundite arengut võimalik 6 vaadelda veel vaid ühe kuu jagu. 4. ja 5. nädala paiku jätkub aju kiire kasvamine ja aju jaotub viieks erinevaks osaks. Pea moodustab umbes kolmandiku embrüo suurusest. Nähtavale ilmunud suuraju poolkerad muutuvad järk-järgult aju kõige suuremaks osaks. Funktsioonid, mida suurajupoolkerad lõpptulemusena juhivad, hõlmavad mõtlemist, õppimisvõimet, mälu, kõnevõimet, nägemist, kuulmist, tahtlikke liigutusi ja probleemide lahendamise oskust. Massiivne maks täidab alakõhu tuksuva südame kõrval. Alalised neerud tekivad enne 5. nädalat. Samuti arenevad enne 5. nädalat embrüole käelabad ning viie ja poole nädalaselt algab kõhrede kujunemine. Enne 6
vahejaamana. Vaheaju alumises osas on hüpotalamus mille valgeaines paiknebevad hallaine tuumad. Hüpotalamuse all on hüpofüüs. Suuraju peaaju suurim osa, kaalub naistel keskmiselt 1200g, meestel 1400g. Hallaine (suuraju koor) moodustab 33% suuraju kaalust, valgeaine ca 60%, hallaine kogumid (tuumad) valgeaines u 7%. Jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks. Suurajukoore pinnal on palju vagusid ja käärusid. Suuremad jaod jagavad suurajupoolkerad sagarateks. Mõlemas suurajupoolkeras on ajuvatsakesed. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. (2.4.2) Keskaju, sild ja piklikaju mood AJUTÜVE, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12-st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja AJUVATSAKESED on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. AJUTÜVE väiksemgi kahjustus põhjustab surma. 6
annaabi.ee 
