peale ühe õiguse olla vaba ja sõltumatu. Masohhist püüab end kaotada, otsekui lahustuda millestki ülemast, tähtsamast (pere, kompanii, partei, kamp, klann). Sadist võib sisimas mõelda, et teda ajendab näiteks kohusetunne või püüd päästa, riiki, firmat, perekonna au, ausa mehe nime. Frommi järgi on niihästi sadism kui ka masohhism autoritaarsuse tunnuseks. Põgenemine maailmast võib väljenduda ka katses seda kahjustada, toimida hävitavalt destruktiivse suundumisena. Tühisus- ja alaväärsustundest võib lahti saada ka selle hävitamisega. Nüüd pole varjatud motivatsiooniks enda eraldusest päästva sümbioosi loomine, vaid hävitamisjõu kaudu valitseva seisund taastamine. Maailma hävitamise püüd on meeleheitlik püüe pääseda enese hävitamisest maailma poolt. Just sellelt positsioonilt näivad toimivat islamifundamentalistidest rahvusvahelised terroristid. Destruktiivsus on
Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism- stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll
situatsioonides. Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet Hans Eysenck. Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon- ekstraversioon ja neurotism-stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: ·Stiimulitele vähem vastuvõtlikud
Hernhuutlust võb pidada esimeseks rahvaliikumiseks talupoegade seas. Kõige ulatuslikumalt levis see kagu-Eestis (Urvase kihelkond), samuti ka Saaremaal. Esialgu oli hernhuutlus selgelt usuline liikumine, mõisnikud olid poolt ja värkki. Küll aga kaasnes selle usulise liikumisega talupoja iseteadvus tõus tunduvalt. Tulemis oli siis see, et 1743 aastal vene keskvõim keelustas igasuguse vennastekoguduse tegevuse Balti provintsides. Teoloogiline ratsionalism- Usulise suundumisena üks pöhilisem valgustatuse väljund. Usuliikumine luterluse sees, peamiselt möjutatud valgustusest. (prantsuse valgustus oli teravalt kirikuvastane, ründasid äkiliselt katoliku kirikut. Valgustajad ei olnud ateistid, vai teoistid. Ka baltisaksa kontrolli all olev luteri kirik võttis valgustusajastul omaks teoloogilise ratsionalismi, mis lähtus piibli tõlgendamisel inimmõistusest ja redutseeris kristluse pelgaks moraaliõpetuseks. Saksa valgustus aga polnud kirikuvastane, vastupidi