10. Millised on tähtsamad võistlusvahendid? TÖÖLEHT Orienteerumine(vastused) 1.Orineteerumine on spordiala, kus võistleja peab läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardil märgitud kontrollpunktid. 2.Norra on orienteerumise sünnimaa. 3.Veel orienteerumisealasid : suusaorienteerumine, rattaorienteerumine ja täpsusorienteerumine. 4.Põhiliigid : 1) Suundorienteerumine kontrollpunktid tuleb läbida etteantud järjekorras, oluline on ka raja läbimise aeg. 2)Valikorienteerumine-etteantud on kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. 5.Asja mõte seisneb selles, et kompassi ja kaardiga tuleb leida maastikul üles mingi arvukontrollpunkte ja ruttu jõuda finisisse. 6.Rada on kaarti peale märgitud ringikestega, mis on ühendatud sirgjoontega, iga ringi sees on kontrollpunkt. 7
Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus. oriendeeruja kontrollpunktis. Oriendeerumisest lähemalt. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena kasuusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt
korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad
Võistlused peetakse enamasti metsaga kaetud maastikul (sprindidistantsis tavaliselt linnas või pargis) ja võistlejatele võimalikult tundmatul alal. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda seal ringi liikudes. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida. 2 Seda spordiala saab harrastada igas vanuses igas kohas ja ta ei sõltu aastaajast. Orienteerumine jaguneb üheksaks erinevaks alaks: 1) Suundorienteerumine 2) Valikorienteerumine 3) Märkesuusatamine 4) Rattaorienteerumine 5) Pargiorienteerumine 6) Trimmi- e. terviseorienteerumine 7) Päevak 8) Mitmepäevak 9) Rogain e. orienteerumismatkamine Orienteerumine Eestis Esimene orienteerumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 aastal Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade
1.3 Orienteerumisvahendid Orienteerumisvahendeist on tähtsaim kaart. Ilma kaardita ei saa orienteerumisest spordina juttugi olla. Kaardi järel on kompass orienteerujale tähtsuselt teine võistlusvahend. Inimkond on kompassi või õigemini kompassitaolisi abivahendeid tundnud juba mitu tuhat aastat. Orienteerumiseks kasutatakse olenevalt reeglitest mitmeid abivahendeid, talvel näiteks suuski ning soojemal ajal jalgratast. 1.4 Orienteerumisalad Suundorienteerumine - tähtsaim võistlusala, kus osavõtjal tuleb rada läbida kindlas kontrollpunktide järjestuses. Erinevad vormid on : lühirada, tavarada, pikendatud tavarada, maraton, teaterada. Joostakse nii päeval kui ka öösel. Valikorienteerumine - võistlusala, kus osavõtjail tuleb kaardistatud kontrollpunktidest läbida kindel arve kontrollpunkte. Läbitavad kontrollpunktid ja nende järjestuse valib osavõtja ise.
annaabi.ee 
