LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub
suulise tekstiloome oskusi: sidusa ja tervikliku teksti äratundmist, pildiseeriate järjestamist, jutustamist, arvestades jutustuse põhistruktuuri, liitlausete moodustamist, erinevate sidendite kasutamist lauses. Peamiste võtetena kasutati lapse jutustuse lindistuse kuulamist ja semantilist analüüsi osade kaupa, jutule keskpaiga, alguse või lõpu mõtlemist, lausete lõpetamist ja keelelist verifitseerimist. Jutustustele järgnes lapse jutustuse sisuline ja keeleline analüüs juhendaja suunavatele küsimustele toetudes Eesmärgid: 1. Laps toob täiskasvanu suunavate küsimuste toel esile allteksti. 2. Laps moodustab täiskasvanu küsimuste toel (miks, milleks) põhjuspõimlauseid ja eesmärkpõimlauseid. 3. Laps jutustab sidusa ja tervikliku jutustuse kuuldud jutu ja pildiseeria põhjal. Tegevustes võrreldi puuduliku ja tervikliku struktuuriga jutustuste sisu, struktuuri ja keelelist vormistust mälukujutlustele ja juhendaja suunavatele küsimustele toetudes.
Henriku kroonika kohta on uurijad väitnud, et sedavõrd kui Henriku kroonika on võrreldav teiste faktiteadmistega, on see väga täpne, aga ta ei jutusta nendest asjadest, mis pole talle oluline või ta ei soovi avaldada. Mis oli Baltikumi vallutamise taga? Kes oli see jõud, kes seda korraldas? Bremeni ministerieedist oli juba juttu. Traditsioonilisemates käsitlustest on pigem nähtud Liivimaa vallutamist palju suuremates seostes, juhtitud tähelepanud paavstidele kui suunavatele jõududele, mis pole aga niivõrd õige. Teiseks see, et eriti dokumentaalsest materjalist ilmneb paavstide sage seisukoha võtmine Liivimaa kohta - vastused taotlustele, mis tulid koha pealt, mõlemad konkureerivad pooled taotlesid oma soovidele heakskiitu. Kindlasti ei saa Liivimaa ristisõdade taga seisva isikuna näha ka keisrit - keisrite poliitiline seotus Põhja-Saksamaaga oli 12. saj juba nõrgenenud. Hüpoteesina on siin
pildiseeriale tegevus toimus. Räägi ka mida tegelased toetudes tunnevad ja mõtlevad ning millega lugu lõppeb. Laps jutustab loo alguse, keskpaiga (abi: vajadusel täiendatakse ja ja lõpu kohta. täpsustatakse juttu juhendaja suunavatele küsimustele toetudes sündmuste ajaliste,- põhjus-tagajärg seoste kohta). Elevant ärkab üles. Aga kuna ta magas, siis Laual 5. põhjuspõima jäid osad laused talle valesti meelde. Verifitseerimi luse ja
annaabi.ee 
