) meeleolukas, teritatud, veidi eriline (meeldejääv isikuid detail, tsitaat) · enesekriitika 3.) kokkuvõte >> pole uusi põhjendusi, vaid probleemi lahendusele suunatuid ettepanekuid RAADIOUUDIS · vahendab olulist äsja · mõjutus (puudutab paljusid kuulajaid) asetleidnud sündmust, · lähedus (mida lähem on vahendatav sündmus mis puudutab kuulajat kuulajatele, seda suurem on mõju) või pakub talle huvi
lähitulede asemel, samuti valgel ajal. Tagumisi udutulesid võib kasutada ainult sõidu ajal, asula välisel teel, kui nähtavus on halb. Töötulesid lubatakse kasutada ainult spetsiaalsete tööde tegemisel ajal (traktorid ; kombainid ; kopad jne.). Suunatulesid tuleb kasutada : - sõidu alustamisel - seismajäämisel - manöövrite tegemisel Suunatuid tuleb näidata ka tagurdamisel, kui manööverdatakse . Suunatuli lülitatakse sisse 3 sek. Enne manöövrit. Ohutulesid tuleb kasutada : Seisval sõidukil Ø Pärast liiklus õnnetust, kui auto jäi seisma tee peale . Ø Hädapeatuse korral kohas , kus peatuda ei tohi. Ø Pimedal ajal või halva nõhtavuse korral, kui peatunud sõidukil ei põle mingi gab. tuli. Sõitval sõidukil Ø Pukserimisel veetaval sõidukil.
e. faili süsteem Linux toetab ext2, ext3, ext4, ReiserFS, FAT, ISO 9660, UDF, NFS, NTFS, JFS, XFS, Minux and GmailFS. Arhiive ja FTP lehti on samuti võimalik paigaldada nagu failisüsteeme. Windows toetab: NTFS, FAT, ISO 9660, UDF, ja teisi. On saadaval täitsa ka 3nda osapoole draivereid , mis toetavad ext2, reiserfs, HFS jaDokan ( FUSE equivalent) UserSpace failisüsteemi, mis võimaldab kasutajal-nn kosmoseprogramme paigaldada kettastele. 3. stabiilsus Linuxis on mitmeid sisse suunatuid tasemeid, kuna kõik rakendused on eraldatud graafilisest alamsüsteemist (X Server) msi omakorda on eraldi ühendatud Linux kernelist. Selle tulemusena ja lisaks veel, et enamus seadme draivereid on lahutamatu osa Linuxi kernelist, ei jooksegi see kokku. Windowsi operatsioonisüsteem baseerub NT kernelil (kaasaarvatud tänapäeva toetusega Windows töölaua versioonidest) on tehniliselt palju stabiilsemadkui mõned vanemad versioonid (kaasaarvatud Win 3.1 ja 95/98)
säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina. Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006- 2010 5-10 paarile. Üheks kaitsekorralduse eesmärgiks oli liigi arvukuse langustrendi peatamine, inimhäirimise eemaldamine. Kuigi liigi arvukus on langustrendis, pole ilmnenud inimtaluvusele suunatuid muutusi suur- konnakotka bioloogias ja selle eesmärgi võib lugeda täidetuks (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid Nagu eelnevalt mainitud on peamiseks eesmärgiks suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus keskkonnas elava liigina. Lähiaja kaitse- eesmärgiks (5 aasta jooksul) on arvukuse languse peatamine ning olemas olevate liikide säilitamine ehk vähemal 5-10 paari tasemel. Pika ajaline (15
arvestada, et selle koostamise võimalust, nagu ka koduõppe võimalust pole ette nähtud gümnaasiumi osas. Puudega laste õigusi käsitlev regulatsioon ei ole ka muus osas suures osas kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr 48/96 Puuetega inimeste võimaluste ühtlustamise kohta. 1.3 Kitsaskohad seoses laste üldise heaolu tagamisega Laste üldist heaolu on võimalik suurendada ning lastele suunatuid teenuseid arendada, kui lapsed ja nendega seonduvad küsimused on (eelarve)poliitilised prioriteedid ning neile pööratakse eelarve koostamise protsessis erilist tähelepanu. Eestis ei hinnata enne riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvete vastuvõtmist detailselt nende potentsiaalset mõju lastele. Eelarvepoliitika ja teiste riiklike poliitikate väljatöötamisel ja kujundamisel, nagu ka õigusaktide koostamisel ja muutmisel on vaja enne vastava eelarve, poliitika või õigusakti
annaabi.ee 
