Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantism taasavastas ja mõtestas ümber suure renessansikirjaniku William Shakespear'i loomingu. Proosas viljeldi eepika zanri romaani, mis oma tänapäevast kuju hakkas omandama 15. sajandi teisest poolest. 18. sajandil tegi romaan läbi kiire ja hoogsa arengu ning sai paljude romantikute meeliszanriks. Tähelepandavale kohale tõusis ka jutustus vanimaid proosazanre, mille juured ulatuvad suulisse rahvapärimusse. Jutustuses on sündmused ja tegevus rahulik, sujuvas järgnevuses ning vabas vormis. Romantikuid avastasid muu hulgas ka võõraste maade eksootilisus.
o sai alguse ilukirjanduse keel. o Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele oluliseks lugemisvaraks, o poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o Willmanni tõlkemugandus ,,Juttud ja treggud" (sh rahvusvaheliselt tuntud valmid ja õpetlikud mõistujutud, mis osaliselt rahva suulisse jutuvarasse läksid). o Keelekasutus võõrapärane ja varieeruv (mugandus lätikeelse eeskujul, kodune Saaremaa Karja murrak) o Arvelius ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- ramat", mõni algupärane lugu ka sees, o õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus). o Vo Luce ,,Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788), ,,Sarema Jutto ramat" (1807) 43 algupärast juttu, tähelepanekud Saaremaa eluolu kohta 18
- kirjandusse tulevad keelemängud - vabanemisest sündinud idealismi puudumine - kaob looduse idealiseerimine, inimene ei ole oma õnne sepp - on seotud ümbritsevaga kelm kui teener, allub - vaatepunkt on teose sees - tegelane areneb, võib ka muutuda - ühiskond on iseseisev objekt - miski pole see, millena teda näidatakse - autori iroonia - ilmub tegelase bioloogiline aeg ROMANSSEERO: - anonüümne romansilooming, mis tuleb 13.-14. sajandil suulisse pärimusse - kirjutatud 15. sajandil - hakati laulma värsivormis lugusid - armastuslugu õnnetust armastusest - lauldi, selle saatel tantsiti - Hispaania kultuuris - sellest vaimustusid Queuedo, Gongora - ühendab keskaega, barokki, renessanssi Mateo de Aleman: - ,,Kelm Gurmande Alfarche lugu" - andis pildi Hispaania elust - filosoofiline BAROKI DRAAMA: Calderon: - pärit rikkast perest Madridist - baroki draamakirjanik
php?p=3&p1=4&id=182. Vaadatud 21.11.2014. Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/. Vaadatud 19.11.2014. Eesti keele õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013; http://www.eki.ee/dict/qs/. Vaadatud 19.11.2014. Engelbrecht, Karilin 2009. Telemees, kes televiisorit ei vaata; http://elu24.postimees.ee/171769/telemees-kes-televiisorit-ei-vaata/?r=1. Vaadatud 11.11.2014. Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisse eesti keelde. IV Suulise kõne erisõnavara. III partiklid. – Akadeemia 8, 1772–1806. Hennoste, Tiit 2002. Suulise kõne uurimine ja sõnaliigi probleemid. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. Toim. Haldur Õim. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4. Tartu: Tartu Ülikool, 56–73. Hennoste, Tiit 2002. Keelekasutuse uurimine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Toim. Mati Erelt; http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/keelekasutus.pdf.
kontekst pole seotud mingi konkreetse tegevusega. · töö ja tavandilaulud töölaulud seotud lastega, tavandilaulud pulmade või kalendrititähtpäevadega. Suulisus ja regilaul regilaulul peavad olema suuliskultuurilised reeglid, mille alusel saadi need laulud pähe õppida. Suulisus ei ole enam rahvaluulele omane tunnus, vaid üks paljudest tehnikatest, mida saab kasutada. Regilaul aga kuulub suulisse kultuuri ega ole olemas kirjalikuna(kui,siis teine elu või autori kirjapanduna). Rahvaluuleteooria sündis regilaulu baasil. Suulisuse paradigma traditsiooniline kultuur kui modernse kultuuri vastand 20. sajandi alguses. Rahvaluulet hakati uurima kirjanduse kaudu (kirjutamata kirjandus). Suulisele kultuurile omane: · kordamine · keskendumine protsessile kiigelaul · mälu abivahendid looduses ja keskkonnas olemasolev Regilaulu poeetika
annaabi.ee 
