Konsonant S 1. Kuidas häälik S tekib? Häälikut S nimetatakse tema erilise moodustusviisi tõttu sisihäälikuks ehk sibilandiks. Viimase oluline tunnus on, et keel ei suru end tugielundile(hambavallile või kõvale suulaele) ühtlaselt lähedale, vaid jätab hääldusõhu teele nõgusa, vaokujulise kanali. S on keelelabahäälik, moodustatakse külgi vastu hambavalli toetades. Keel paikneb õige pisut tagapool kui t hääldamisel, keeletipp hammastest tagasi tõmbunud. Keelelihased ei ole pinges, keelelaba kohal on parajalt avar vagu, mis laseb hääldusõhul kergesti väljuda. Eesti s-ile vajalikku avarat õhukanalit on võimatu saavutada keeleseljaga, kui keeletipp
Mida söövad? Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju. KAELKIRJAK Miks nii pikk kael? Kaelkirjakul, nagu inimeselgi, on 7 kaelalüli. Kaelkirjak sünnib sarvedega. Kaelkirjakul on pikk kael sellepärast, et ta saaks süüa lehti kõrgetelt akaatsiapuudelt. Nendel puudel on küll astlad, kuid nähtavasti ei tee need kaelkirjaku kõvale suulaele erilist häda. Ligi 6 meetri kõrgusel paiknev pea annab veel teisegi eelise: kaelkirjakud saavad rohumaast avara ülevaate ja märkavad seetõttu vaenlasi palju varem kui väiksemad loomad. Elas kord üks kaelkirjak. Tal oli palju sõpru, kes alati aitasid teineteist. Kaelkirjuaku suureks unistuseks oli näha kaugele. Aga ta oli väike ja see ei õnnestunud tal
Nii nagu iga teinegi kehaosa, muutub nende välimus inimese elutsükli igas faasis. Soolestik hakkab imama glükoosi ja vett, mida loode alla neelab. Lapse pea ja ülejäänud keha on nüüd ühesuurused. Peas hakkavad kasvama juuksed. Kuigi sugu on kindlaks määratud juba viljastumise hetkel, saab alles nüüd välimisi suguelundeid eristada kui mees- või naissuguelundeid. 12. NÄDAL Suu sisemust katavad maitsmispungad. Sünni ajaks jäävad maitsmispungad alles ainult keelele ja suulaele. Algab täielik soolestiku töö. Esmast väljaheidet loote ja vastsündinu käärsoolest nimetatakse mekooniumiks. See koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab. 12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks. Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal
vaid suhtes üksteisesse. Näiteks peab suure suhkrusisaldusega veinidel olema ka happesust, et need poleks lääged. Suurem parkainesisaldus nõuab suuremat täidlust ja märgatavat alkoholi, et vein ei liiga agressiivne. Kõik komponendid peavad tasakaalus puuviljalõhna tugevusega. Kui tasakaal on saavutatud, kirjeldatakse veini harmoonilisena. Veini headuse hindamise reeglid Maitse tugevus Ideaalselt peab vein andma suulaele tugeva puuviljamaitse aistingu ja see maitse peab olema tasakaalustatud tugeva lõhnaga. Tasakaal Veini struktuurielemendid peavad olema tasakaalus. Sellest räägitakse enamasti kui harmooniast. Kestvus Keskpärase veini maitse kaob ruttu, aga hea veini maitse kestab suus 15 sekundit või kauemgi. Keerukus Keerukuse all mõistetakse eri maitsekihte veinis. Lihtsal Syrah' veinil on vaid üks-kaks äratuntavat maitset - näiteks must puuvili. Keerukam peaks pakkuma ka vürtsi-, kohvi-,
Pärmiseentõbi Pärmiseentõbi kujutab endast pindmist seenhaigust, mille korral haiguskolded lokaliseeruvad niisketesse nahavoltidesse ja limaskestadele. Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine, rasedus, antibiootikumide ja kortikosteroidide kasutamine, kontratseptiivsed preparaadid, HIVinfektsioon jne. Pärmiseentõbi võib lokaliseeruda ka sõrmede vahele, küünevallile, suguelunditele ja suu piirkonda. Suu piirkonna haigestumisel tekib soor, kus põskede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad mannaterasid meenutavad valged paapulid, millede eemaldamisel jäävad limaskestale eredat värvi veidi valulikud punetavad kolded. Päikese ultravioletsetest kiirtest kahjustatud alahuulele võib tekkida kandidoosne huulepõletik. Genitaalkandidoosi korral esineb naistel kreemikasvalge kohupiimataoline eritis ning limaskestade põletik. Meestel tekivad eesnahale ja peenise peaosale väikesed pindmised haavandid või lamedad sõlmekesed, vahel