munnharpe, Prantsusmaal - guimbarde, Austrias - maultrommel, Inglismaal ja Ameerikas - jew's harp, mis tõlkes tähendab ,,juudi harf". Aga kummaline on see, et juutidele pole see pill üldse omane! Eestis on parmupillil olnud samuti mitmeid nimetusi. Üldkasutatav on olnud parmupill, kuid Kihnus on see näiteks tänini konnapill. Tuntud on veel suupill, moka- või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Pärimusmuusik Cätlin Jaago on uurinud ajaloolist parmupillimängimise tehnikat ja koondanud kogumikule "Eesti parmupill" Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestused parmupillilugudest. Salvestused pärinevad aastatest 1922- 1994. 2008. aastal valmistas Rõuge sepp oma sepikojas valmis maailma suurima parmupilli. Kuna
Sõltuvalt riigist on parmupillil palju erinevaid nimetusi: Inglismaa Gewgaw Saksamaa Maultrommel (Tõlgituna suutrumm) Jaapan Koukin Venemaa Vargan Sibeeria Khomus Filipiinid Kumbing või kubing Itaalia Scacciapensieri Norra munnharpa või munnharpe Prantsusmaa guimbarde Bali genggong P a rm up ill Ee s tis · Eestis tuntud veel kui ka konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel · Pill on levinud rohkem Põhja ja LääneEestis. · Vanim parmupill pärineb 13. sajandist Otepää linnuselt · Parmupillil mängiti enamasti tantsulugusid Helikõrguse muutmine · Parmupilli endaga saab tekitada ainult ühe noodi. Ülemhelide variatsioon sõltub mängija enda suukujust. · Noodi muutmiseks tuleb kasutada oma keelt. Saavumatamks madalat nooti, tuleb keel asetada suu põhja, kõrge noodi jaoks aga suulakke. Kuidas mängida
Sõltuvalt riigist on parmupillil palju erinevaid nimetusi: Inglismaa Gewgaw Saksamaa Maultrommel (Tõlgituna suutrumm) Jaapan Koukin Venemaa Vargan Sibeeria Khomus Filipiinid Kumbing või kubing Itaalia Scacciapensieri Norra munnharpa või munnharpe Prantsusmaa guimbarde Bali genggong P a rm up ill Ee s tis · Eestis tuntud veel kui ka konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel · Pill on levinud rohkem Põhja ja LääneEestis. · Vanim parmupill pärineb 13. sajandist Otepää linnuselt · Parmupillil mängiti enamasti tantsulugusid Helikõrguse muutmine · Parmupilli endaga saab tekitada ainult ühe noodi. Ülemhelide variatsioon sõltub mängija enda suukujust. · Noodi muutmiseks tuleb kasutada oma keelt. Saavumatamks madalat nooti, tuleb keel asetada suu põhja, kõrge noodi jaoks aga suulakke. Kuidas mängida
Tegelikult pidanuks olema jaw's harp ehk sõna-sõnalt ,,lõualuu harf", kuid kirjastajatel läksid tähed kunagi segi ja nii on isegi teaduslikes väljaannetes kinnistunud sisuliselt ebatäpne nimetus jew's harp. Eestis on parmupillil olnud samuti mitmeid nimetusi. Üldkasutatav on olnud parmupill, kuid Kihnus on see näiteks tänini konnapill. Tuntud on veel suupill, moka- või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel. Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Kes on rohkem parmupilli mänginud, on kindlasti tähele pannud, et pärast mängimist on veidi teistsugune tunne. Tuleb see rütmistatud hingamisest, mis tekitab kerget eufooriat; võimsatest vibratsioonidest, mis mõjutavad aju alfa-,
Viimasega kraabitakse tuhaga üleriputatud puitalust (pingil istudes hõõruti kepiga kasetohuga kaetud õnarust). Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) koosneb raud- või vaskraamist, millel on altpoolt võtmepära kuju, ülal aga lahtised otsad. Nende vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud pära külge ainult üht otsa pidi. Lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks sõrmega parem näppida. Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina
Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) Heliraud (tagiraud) . Pingipill (tuhkapill) Jauram (loogapill, umba, sokuloku) Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill)
Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) on õõnestatud puutükk, mille õõnde kinnitatakse pingule keeratud nööri abil pilbas. Pilpa ühele otsale sõrmedega lüües klõbiseb teine vastu pilli põhja. Kilk on üks laste lemmikpille. Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) koosneb raud- või vaskraamist, millel on altpoolt võtmepära kuju, ülal aga lahtised otsad. Nende vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud pära külge ainult üht otsa pidi. Lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks sõrmega parem näppida. Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina
annaabi.ee 
