.........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Hambad kuuluvad mälumisaparaadi koosseisu ja moodustavad koos alveolaarjätkete ja igemetega suuesiku ning suuõõne piiril ülemise ja alumise hammaskaare. Nende peaülesandeks on toidu peenestamine suus ja toidu ettevalmistamine seedimiseks. Hammaste kuju on erinev ja vastavalt nende funktsioonile kohandatud. Suu esiosas on teravate servadega lõikehambad, mis on head toidu hammustamiseks. Hambarea tagaosas paiknevad aga laiade mälumispindadega purihambad, mis aitavad toitu purustada ja peenestada. Hambad on väga olulised inimese välimusele. Katkine või puuduv esihammas mõjub
Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel.Nad kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hammas koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist. Veri-kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast.Vere koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Veresooned-veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel
Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine. Koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist. Veri-kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast. Koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Veresooned-veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel
neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade abil maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keelel asuvad papillid, mis jagunevad mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Meh. papillide ülesandeks on abistada toidu haaramise ning karvkatte puhastamisel ja korrastamisel. 25. Hambad. Lühi- ja pikakroonilised hambad Hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel ja kinnituvad hambasompudesse. Neid ei loeta skeleti luude hulka, sest nende struktuur erineb luukoest ja neile ei kinnitu lihased. Eristatakse hambajuurt ja hambakrooni – sombust väljaulatuvat osa. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Hambad jagunevad ehitusel lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email vaid sombust väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel on dentiini katteks tsement
pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 20) Hambad hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Nad kinnituvad hambasompudesse ehk alveoolidesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hambal eristatakse alveoolis paiknevat hambajuurt ja sombust väljaulatuvat osa hambakrooni. Kui hambakrooni ja juure vaheala on sisse soonistunud, kannab see hambakaela nimetust. Hambajuure tipus leiduvast mulgust algab juurekanal, mis avaneb hambaõõnde. Hambaõõnt täidab sidekoest, veresoontest ja närvidest koosnev hambapulp
kutsub esile rohke vesise ja SÜMPAATIKUSvähese limase sülje eritumise. - HORMONAALSELE regulatsioonileosutab aldosteroon, mis sarnaselt neerutorukestele suurendab näärmejuhades Na tagasiimendumist algsüljest ja K eritumist sellesse. - Bradükiniin ja teised kiniinid (koehormoonid) toetavad süljenäärmete eritusfunktsiooni. 1. VÄIKESED SÜLJENÄÄRMED ● suuõõne limaskestas või vahetult selle all - suuesiku-, suulae- ja keelenäärmed ● nõristavad sülge pidevalt - suuõõnt puhastav, neutraliseeriv, mikroobidevastane ● suurus nööpnõelapeast herneterani (kombeldavad läbi limaskesta) 2. SUURED SÜLJENÄÄRMED ● paiknevad seinaväliselt, 3 paari 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE GLANDULA PAROTIS suurim, u 30g - mõlemal pool nägu, välimisest kuulmekäigust ees ja allpool - juha avanebsuuesikus ülemise teise molaari kohal
annaabi.ee 
