Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suuema" - 5 õppematerjali

suuema

Kasutaja: suuema

Faile: 0
Domenico Veneziano
20
doc

Domenico Veneziano

(Adoration of the Magi) 1440-43 Puit diameeter 84 cm Staatliche Museen, Berliin See maal on valminud umbes viis aastat varem kui “Madonna lapsega ja pühakud”ning on maalitud sootuks tumedamates toonides. Rahvahulk on maalitud äärmiselt detailselt. Välja on toodud nii inimeste emotsioonid kui ka nende riietuse detailid. Vähem oluliseks pole kunsntik pidanud ka loomade ja maastiku täpset kujutamist. Maali jaotab kaheks ebavõrdseks osaks taustal asuv kuusk, mis tundub isegi suuema ja võimsamana seetõttu, et tema latv pole “maalile mahtunud”. Tegevus toimub orus, mis on juba inimkäte poolt muudetud. Taustal laiuvad teedega liigendatud põllu- ja karjamaad. Laugematel mäenõlvadel on näha hooneid. Kõrgemad mäed on maalitud Domenico’le omases stiilis. Figuurid on taas skulptuursed ja perspektiivi on käsitletud äärmiselt oskuslikult Püha Zenobius imet tegemas (St Zenobius Performs a Miracle) c. 1445 Temperapuidul 28 x 32 cm

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED
31
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

o Viskoossus on sisehõõre. Avaldub selles, et vedelikus või gaasis tekkinud liikumine lakkab aegamööda pärast seda, kui on kõrvaldatud liikumist esile kutsunud põhjused (rõhkude vahe voolutoru erinevates ristlõigetes). o Sisehõõrde tekkemehhanismid: Tõmbejõud molekulide vahel (peamiselt vedelike puhul). Molekulide difusioon (oluline gaaside puhul). Turbulents (nii vedelike kui gaaside puhul), levinum suuema ulatusega liikumiste korral. · Newtoni sisehõõrde valem, njuutonlikud ja mittenjuutonlikud vedelikud. o f = S , - viskoossuskoefitsent e dünaamiline sisehõõrdetegur [Pa s], - kiiruse muutumine vertikaalis, S pindala. o Njuutonlikud vedelikud ­ vedelikud, millel sisehõõrdetegur on antud temperatuuril konstantne ja ei sõltu voolukiirusest. Nt vesi, bensiin, petrooleum, õhk.

Füüsika → Keskkonafüüsika
40 allalaadimist
Taimefüsioloogia kordamisküsimused
17
docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

2.Kapillaarvesi ­ vesi, mis liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude varal. Mõlemad taimele vabalt omastatavad. 3.Füüsikaliselt seotud vesi. Veepotentsiaal küllalt madal. Taime poolt ainult osaliselt kasutatav 4.Keemiliselt seotud vesi ­ mittekasutatav. Oluline milline vee hulk mullas ­ see sõltub sademete ja aurumise vahekorrast ja äravoolust. 6. Vee hulk mullas ­ millest sõltub? Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Mida peenem (savisem) on muld, seda suuema osatähtsusega on 3 ja 4 mulla kogu veemahtuvusest, aga seda suurem on ka mulla kogu veemahtuvus. Mida kapillaaride rikkam on muld, seda kasutatavam on mulla veevaru. Väga jämedateraline muld võib sisaldada praktiliselt ainult gravitatsioonivett, seetõtu varub väga vähe vett (liivmuld). Taimede optimum mulla vee sisaldus on 60-70%. Optimaalne muld on selline, kus kapillaarvett on mullas palju, aga muld pole küllastunud kapillaarveega (veemahtuvus 100%), ka juured vajavad O2 hingamiseks

Botaanika → Taime- ja loomafüsioloogia
195 allalaadimist
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

- Liitevõime: keevitatavus, liimitavus jm Keemilised - Vastupanu oksüdatsioonile - Korrosioonile - Keskkonnamõjudele Muud mittemehaanilised - Elektrilised - Magneetilised - Optilised - Soojuslikud Füüsikalised omadused Tihedus ­ on homegeense aine mass ruumalaühiku kohta. Tiheduse ühikuks on kg/m3. Kõvadus ­ on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defromatsioonile, kui tema pinda tungib suuema kõvadusega keha. Värvus Metallid on läbipaistmatud, isegi väga õhukesed metall-lehed ei lase valgust läbi. Peegeldunud valguses metallid läigivad, kusjuures igal metallil on oma varjundiga läige: vask ­ punane, inglistina ­ läikivvalge jne. Sulavus Metallidel on omadus sulada kuumutamisel ja samuti tahkestuda jahtumisel. Temperatuuri, millel metall muutub täielikult vedelaks nimetatakse sulamistemperatuuriks. Paljude sulamite

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
452 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Esimene kasutus postmodernismile leiti läbi arhitektuuri. Postmodernism sai uueks mõtlemisviisiks ning väga mõjuv viis neid uusi vaateid demonstreerida oli läbi arhitektuuri. Üks parematest näidetest ameerika postmodernistlikust maastikuarhitektuurist on Martha Schwartz'i tööd (enne maastikuarhitektina tööle asumist oli ta kunstnik). Tema kujundused markeerivad paiga, kuid haaravad kaasa palju suuema ruumi. Martha Schwartz kujundas Bagel Garden'i 1979. a - justkui renessanssaia stiilis. See on ideaalne näide postmodernistlikust aiakujundusest. Suurus vaid 22'x22', aed asub Bostonis Massachusettsis. Aed koosneb lühikestest nelinurgaks pügatud hekkidest, keskmise heki ümber on punane jalgtee. Punakas killustikus on paigutatud 96 veekindlat kuklit - Schwartz kasutas neid, sest need on ta lemmiksöök ning "bagels.. on tagasihoidlikud, kodused ja etnilised"

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun