Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel? Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim. 16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi? Voolav vesi kulutab, transpordib setteid ja kuhjab setteid. 17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju? Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest. 18.kuidas kujunevad termaalveed? Kujuneb, kui põhjavesi jõuab sügavale või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga. 19.miks kujuneb alandulehter? Põhjavee tase on maa all enamvähem sama, kui nüüd puurkaev tööle panna, siis ta hakkab vett sealt ümbert ära imema ja tekib kaevu ümber madalam koht, kuhu hakkab vesi järjest tulema. 20.millest sõltub põhjavee reostusoht?
selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine, laevaliiklus, puhke-ja kalamajandus. Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Delta suurus ja kuju oleneb: jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemisest. Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjual termaalveed. Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter.
tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Peenemaid setteid suudab jõgi transportida kaugele ja teatud tingimustes isegi jõe suudmesse. Jõe suudmesse võib aja jooksul kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik, mida liigestavad paljud sängid. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutatakse, nim deltaks. Delta suurus ja kuju oleneb paljudest teguritest, näiteks jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgas, aga ka suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemistest. 6.6. Põhjavesi Inflatsioon e sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal esineda ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täidetud veega ning on kujunenud põhjaveekiht
Loogete kasvades muudab säng pideval asukohta. Aeglase ja pideva asukoha muutumise tõttu moodustubki lamm. Jõgi suudab kanda peenemaid setteid kaugemale. Suurte looklevate ja rohkesti setteid kandvate jõgede vool muutub suudme juured aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Sellisel juhul võivad setted sängi ummistada ja jõgi otsib endale uusi vooluteid. Osa setest settib suudmeveekogu põhja jõe suudme lähedal, nii võib sinna kujuneda jõesetetest koosnev tasandik, mida liigestavad sängid. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutab, nimetatakse deltaks. PÕHJAVESI Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda mõjutab ka inimtegevus. Poorsusest sõltuvad kivimite ja setete vahelised omadused. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus
Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Meander on jõelooge. Jõed moodustavad meandreid peamiselt alamjooksul laiades lammorgudes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid on jäänukid kunagistest lammidest. Kui suudmeveekogu veetase alaneb, siis intensiivse põhjaerosiooni tulemusel kujundab jõgi uue, madalama lammitasandi. Jäänukid kunagistest lammidest säilivad oru veerudel terrassid Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest. 3. Mis on evapotranspiratsioon? Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt.
tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Vesi uuristab osasid kaldaid ja teisi setitab mille tagajärjel tekivad looked. Kalda osa mida jõgi uuristab nimetatakse põrkeveeruks. Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ja setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid - jäänukid kunagistest lammidest Kui erosioonibaas (e suudmeveekogu veetase) alaneb, siis intensiivistub põhjaerosioon. Jõgi lõikub sügavamale ja kujundab uue, madalama lammitasandi. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest. 3. Mis on evapotranspiratsioon? Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt. 4. Mis on valgla e valgala?
annaabi.ee 
