samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendieid.*ehituslik funktisoon on kõikides valkudes, : on nahatekised:karvadmsuled,küünised,sõrad,kabjad*rakumembraani koostises esinevad transportvalgud,mis juhivad kindlat tüüpi mol rakku sisse/välja.s.t et valgud täidavad organ transportfunktisooni*valkude retseptorfunktsioon seisneb rakumem-nis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse.*tänu retseprotval liigub amööb toiduosakese suudas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist.*Regulatoorset funkt täidavad mitmed valgulised hormoo.*valkude kaitsefunkt avalduvad eriilmeliselt.kõrgematesse loom ja inimenorganismidesse sattunud võõrvalkude mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustub veres antikehad.*organismi sattuunud cõõrained,mis tingivad antikehade tekke,nim antigeenideks.*kontraktsioonivalgud-valgud on võimselised muutma oma struk ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine.*valkude
Alati on midagi mille üle nuriseda, kasvõi, et nagu Fausti õpilane Wagner, et too polnud piisavalt süvenenud teadusesse, keda huvitasid ainult saavutused, mitte asja tuum. Selline nagu oli Wagner on tänapäeval väga palju inimesi, keda huvitavad ainult tulemused, aga mitte see kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. 10e 11. Iseloomusta Margaretet. Missuguseks kujunes Margarete saatus I osa lõpus? Miks? Margarete oli rangelt kasvatatud naine. Kui ta kohtas Fausti ei suutnud ta alguses uskuda mehe sõnu, kui too väitis talle, et ta teda armastab. Siiski suutis Faust ta endale saada. Sellest hetkest põhimõtteliselt müüs ka Margarete oma hinge Saatanale
armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast saavutused, mitte asja tuum. Selline nagu oli Wagner on tänapäeval küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga väga palju inimesi, keda huvitavad ainult tulemused, aga mitte see kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. Ernest Hemingway ,,Vanameess ja meri" A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Saantiago vanamees Katku Villu ema ja isa Jüri, Katku Neero õpilane Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi
• klieni-terapeudi suhte kvaliteeti ja efektiivsust võib vaadelda kui kahe osale vahelist ühise arusaama taset nõustamise eesmärkide ja ülesannete kohta-emotsionaalse ja isikliku sideme tugevust See inimene kes pöördub nõustaja poole ja otsib abi, tal on alati kindel eesmärk. Tihti pöörduvad kliendid nõustaja poole elueesmärgiga(McLeod, 2007;86): • Kas ma saan vabaneda mälestustest, kuidas mind lapsepõlves väärkoheldi ja jõuda punkti, kus suudas uskuda enda väärtusesse inimesena? • Mida ma pean tegema tõestamaks, et ma olen piisavalt hea, nii et mu ema ja isa mu rahule jätaksid? • Mu vanemad on läbi ja lõhki sihkid, ag amina kasvasin üles Inglismaal. Kuidas end inimesena määratleda? Siinkohal tuleks jällegi rõhutada seda, et nõustaja töö on väga vastutusrikas, kuid alati ei pöödru kliend nõustaja juurde elueesmärkidega.
ül.täitmisele (oluliseks peetakse õppimist võimalikult loomulikes oludes/tingimustes;tunnetus seostub alati olude,eesmärkide ja täidetavate ülesannetega kas sis kool/kodu; nt õpipoisid praktika koheselt vajalikus kk-s Ka koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus kk-s ning kui see pole võimalik, kasutada autentseid ül. *õpilase suunamine/õppimise eest vastutuse järkjärguline ülekandm.õpetajalt õpilasele (õpilane peaks saama abi ja toetust, et õpilane aga suudas materjali ise omandada tuleb tema iseseisvuse kavades tasapisi vähendada õpetaja poolset suunamist/juhendamist. Eesmärk on luua sild selle vahel,mida õpilane suudab teha omal jõul/kaasabiga. 10. Põhilised õpetajakesksed õppimismeetodid Suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng, on õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Algklassides esitatakse uut materjali jutustusena,