B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) Kehas on vedelikuga täidetud õõs (vaheseintega osadeks jaotatud), kus paiknevad siseelundid. Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel
Kuid on ka väga suuri meriroose, kelle suuketta läbimõõt võib ulatuda kuni 1.5 meetrini. Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Nende keha on lihaseline ja kogukas ning sageli värvikirev ümber suuava on tal kümneid ja isegi sadu kõrverakkudega varustatud kombitsaid. Komitsatega püüab ta saaki. Kelleks on tavaliselt väiksemad kalad. Kõrverakkudega uimastab ta kala ja suunab selle suuava poole. Suuavast liigub kala meriroosi kehaõõnde, kus ta seeditakse. Jäägid heidetakse vette tagasi. Meriroosid võivad ka inimesi kõrvetada. Kuid on kalu, kes on kohastunud kaitseks meriroosi kõrverakkude eest. Sellised kalad on näiteks meriroosiahvenad. Neil on paks kleepub lima kiht keha pinnal, mis kaitseb neid kõrveniitide eest. Meriroosahvenad elavad meriroosiga koosluses. Kloun-meriroosahvenad söövad merirooside kombitsate vahele jäänud toidujääke. Kõrverakud
Soolestik eraldab suurtes kogustes makku pruuni seedemahla. Soolenääre koosneb väiksematest ja suurematest foliikulitest, täites suurema osa kehaõõnsusest. Pidev seedemahlade edasi-tagasi liikumine mao ja soolestiku vahel suurendab toitainete imendumise protsessi. Seedemahlade liikumist võimaldavad soolenäärmete lihased ja ripsmekesed. Seeditav toit voolab üle maksarakkude, mis imavad toitaineid. Väiksem soolestik algab suuavast, kulgeb mööda neeru äärt, siseneb kopsuõõnsusesse ning lõpeb hingamisava (hingamisboori) lähedal. Väiksema soolestiku lõpus asub sügav vagu, mis on kaetud ripsmekestega. Seal toimub mitteabsorbeeruvate tahkete ainete juhtimine soolde, 4 kus tahked ained surutakse kokku ja kaetakse kaitsva limakihiga. Seejärel need väljutatakse kehast.
- söövad raipeid - pikki keha 2 seljauime - saba ümbritseb sabauim - pehme ja sile nahk ANATOOMIA JOONIS: PILT: NÄIDE: jõesilm ojasilm 50 CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: sisemine viljastamine, mune vähe, esineb ka sünnitajaid EHITUS: - nokis- suuavast ettepoole jääv pea osa - nokise alaküljel ninaavad - pea külgedel silmad - paaritud uimed - rinna ja kõhuuimed paarilised - NS ja meeleelundidh ästi arenenud - vere ringlemine aeglane ANATOOMIA JOONIS: (hai) HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad) LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad
annaabi.ee 
