kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, 3 tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk- järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele.
joogipakendi tagatisrahasüsteem. Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. 2010. aastaks on omavalitsused rajanud üle Eesti rohkem kui 60 jäätmejaama kohalikelt
3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ningkui see ei ole muude
Igapäevases elus on vaja-motiivi kõige rohkem vaja. Peab-motiiv on probleemne samas. Meil on vaja nõuda lastelt, et nad nt paberiga/joonlauaga,/näpuga järge peaksid, et me märkakisme, kas ta ikka loeb, (et ei oleks näilist raamatusse vaatamist). Küsimuste esitamine oma jutu kohta on ka super!. Mitte ära küsi: et kas kuulasid? Vaid et mida sa kuulasid, mis oli oluline, mis sulle meeldis jne. Millega saab õpilaste tp suuanta? Kui teame, mida last huvitab, siis saame kasuatda neid vahendeid ja võtteid. Otstarbekas on teada laste hoiakuid ja millese nad suhtuvad kuidas? Nt kui mingit keelt ei taha õppida, siis on raske õpetada/lapsel õppida ka. Tihti ei saa lapsed aru, miks neile on vaja seda kõike õppida. Seega tuleb lapsele seletada, miks midagi õppides vaja on. (Tuua seda elulisust sisse). Vaja-motiivi jaoks ongi vaja aru saada, milleks seda mulle/õpilsele vaja on!
annaabi.ee 
