valitsuse juht, siis ta on kõrgeim täidesaatva riigivõimu tasand riigis, kuid võib olla ka valitsuse juht. Pädevus: 1) Sõltuvalt riigist teostada piiratud ja spetsiifilist seaduandlikku vormi 2) Esindab riiki rahvusvahelisel areenil, sõlmib ja parafeerib rahvusvahelisi lepinguid 3) Annab armu süüdistavale 4) Erakorralises situatsioonis võib tegutseda ainuisikuliselt ja juhtida riiki 5) Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutset või suspensiivset vetoõigust 6) Õigus saata parlament laiali, kuulutada välja ennetähtaegsed valimised 19. Täidesaatev riigivõim (struktuur, funktsioonid, pädevus): Valitsus ei allu parlamendile ega riigipeale, kuid tal peab olema parlamendi poliitiline usaldus. ERAND! Presidentaalne süsteem, kus riigipea on teatud juhtudel täidesaatva süsteemi otsene juht. Liigitus: valitsuse koosseisu iseloomu alusel: 1) Ametnike valitsus. Vastavad keskametnike juhid. Kindlaks tähtajaks
ja seejärel selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamine on tema jõustumise eelduseks. Väljakuulutamise protsess annab aga riigipeale võimaluse kontrollida seaduse otstarbekust ning seaduse juriidilist ja tehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud otseselt veto rakendamise õigusega. Seejuures tuntakse absoluutset vetot ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Nendes riikides, kus kehtib absoluutne vetoõigus, tähendab see seda, et parlamendi poolt vastu võetud seaduse jätab väljakuulutamata riigipea ja see seadus ei hakka kunagi kehtima. Suspensiivse vetoõiguse maades(kuhu kuulume ka meie) on olukord teine president saab riigikogult vastuvõetud seaduse ja tal on kaks võimalust: kas ta kuulutab selle välja või mitte. Kui ta jätab välja
Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Tänapäeval on seaduse väljakuulutamine tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale antud võimalus kontrollida parlamendis vastuvõetud seaduse otstarbekohasust, juriidilist ja seadustehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Seaduse avaldamine on seaduse kehtimise eeltingimuseks. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Vastavalt selle nõuetele avaldatakse
häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4. Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine, mistõttu seda nim ka edasilükkavaks vetoks. 5. Seaduse avaldamine on seaduse kehtestamise eeltingimus, sest täitmiseks kohustuslikud saavad olla ainult avaldatatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Eesti
annaabi.ee 
