Poliitilised vaated Oma poliitilistelt vaadetelt oli Breznev mõõdukas neostalinist, kellele ei meeldinud Hrustsovi poolt ettevõetud Stalini isiku kultuse paljastamine. Ka tal oli oma osa kohtuvälistes repressioonides. Kuna Hrustsovi tegevus tekitas ka paljudes teistes NLKP kõrgemasse ringkonda kuuluvates isikutes tõsise isikliku ebamugavustunde ja isegi hirmu, küpses Mihhail 5 Suslovi juhtimisel vandenõu, mille tulemusel Nikita Sergejevits 1964. a. oktoobri alguses kõigilt ametipostidelt tagandati ning erru saadeti. Kuna Breznev oli vandenõulaste seas kõige ilmetum kuju tehti temast parteijuht, lootuses, et teda annab vajadusel kõige lihtsamalt üle parda heita. Tal ilmnes aga ületamatu anne kulissidetagusteks intriigideks, mille abil õnnestus tal kõrvale tõrjuda kõik võistlejad ning valitseda NSV Liitu kuni surmani 10. novembril 1982.a.
Andrei Gromõko (1909-1989): välisminister 1957-1985. Poliitbüroo liige 1973-1988. Andrei Gretsko (1903-1976): kaitseminister 1967-1976. Poliitbüroo liige 1973-1976. Nikolai Baibakov (1911-2008): Riikliku Plaanikomitee esimees 1955-1957 ja 1965-1985. Vassili Garbuzov (1911-1985): rahandusminister 1960-1985. Fjodor Kulakov (1918-1978): KK sekretär 1965-1978. Poliitbüroo liige 1971-1978. Boriss Ponomarjov (1905-1995): KK sekretär 1961-1986. Poliitbüroo liikmekandidaat 1972-1986. Oli Suslovi sõber. Ivan Kapitonov (1915-2002): KK sekretär 1965-1986. Nagu eelnevatest nähtub, tagas Breznevi aeg eelkõige stabiilsuse riigi ja partei kõrgemale juhtkonnale. Lisaks sellele oli tendents edutada inimesi mitte andekuse, vaid parteilise tööstaazi ning ustavuse järgi. Sama kehtis liiduvabariikides, kus parteijuhtideks olid aastakümneid ühed ja samad isikud. Seda ka Eestis, kus 1950-1978 juhtis parteid Johannes Käbin (1905-1999). Kui oli vaja kedagi võimult eemaldada, siis
DISSIDENDI MEELEMUUTUS Väitel, et Nõukogude Liit hävis USA teadliku ja ettekavatsetud tegevuse taga- järjel, on pooldajaid “patriootidest pistrike” hulgas nii Venemaal kui USA-s.34 Deržavnikud Venemaal käsitavad Liidu lagunemist kui CIA poolt sepistatud lääne ja NATO võitu. Selle seisukoha oponendid tuginevad asjaolule, et Liit lagunes 31 Samas, 206 jj. 32 Samas, 299; A. Granbergi ja V. Suslovi arvutused. 33 Samas, 301. 34 Selle kohta vt Шубин А. В. Парадоксы перестройки. Упущенный шанс СССР. Вече, Москва, 2005, 287. 140 just sel ajal, kui väline surve hoopis nõrgenes (relvastuse võidujooks pidurdus, Reagani tähesõdade plaan, nn strateegiline kaitsealgatus (SDI), kaotas endise tähenduse, Afganistanist lahkuti jne). Välismaise sekkumise ja vandenõuteooria üks väljapaistvamaid esindajaid on
Õiguse huvides katseid ajakirjandusseadust teha, küll oli. 1968. aasta sügisel arutati NLKP Kk poliitbüroo istungil ühte ajakirjandusseaduse projekti. Tehtud oli see küll varem, kahjuks jäi arutamine sügise peale. Vahepeal oli aset leidnud ,,Praha kevade" liitlasvägede tankidega mahasurumine Tsehhoslovakkias. Katse luua ,,inimnäolist" sotsialismi ehmatas NLi vanadekodu meenutavat juhtkonda. Otsustavaks sai kompartei peaideoloogi Mihhail Suslovi seisukoht ,,on teada, et Tsehhoslovakkias tsensuuri kaotamise ning tankide sisseviimise vahe oli vaid mõni kuu. Ma tahaksin teada, kes toob tankid meie juurde". Alltekst on väga selgesti loetav igasugune ajakirjandusliku vabaduse andmine ei tulnud kõne allagi. 60ndate aastate keskel üritati reforme läbi viia paljudel aladel (nt majandusreformid, millega vähendati tsentraalset juhtimist). Ajakirjandusereform jäi aga sinnapaika.
annaabi.ee 
