vedeliku kiiruse suurenedes imemistorus ja kadude hi,k suurenedes imemistorus. Pumba kasulik võimsus sõltub pumba tootlikkusest, pumbatava vedeliku tihedusest ja tõstekõrgusest N=QH g Pumba kasutegur kasutliku võimsuse suhet pumba koguvõimsusesse nimetatakse pumba täiskasuteguriks N = N kogu Hüdrauliline löök hüdrauliliseks löögiks nimetatakse surve järsku muutumist survetorustikus, mille toob kaasa voolukiiruse äkiline muutmine Kavitatsioon kavitatsioon on vedeliku homogeensuse katkemine e vedelikku tekivad tühimikud rõhu järsu langetamise tulemusena Sifoon sifoon on kõver torustik või toru, mille abil juhitakse vedelikku üle takistuse kõrgemalt tasandilt madalamale. Kelmeline voolamine voolamine, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, kus vedelik voolab mööda pinda õhukese kelmena. Kelmelisel voolamisel on kolm reziimi:
2 18. Vabavool, survevool, märgperimeeter, voolu ristlõige, hüdrauliline raadius ja voolu hulk. Vabavool voolamine kanalites, avasängides ja voolamisel esineb vabapinda. Vabavool liigub raskusjõu toimel ülalt alla, näiteks kanalisatsioon. Survevool liikumapanevaks jõuks on mingi välisjõud, näiteks pump. Vabapind puudub ja voolamine toimub survetorustikus. Märgperimeeter see on voolava vedeliku kokkupuutejoon tahkete piiretega. Voolu ristlõige voolu ristlõige on voolu risti lõikav pind Hüdrauliline raadius hüdrauliline raadius on voolu ristlõike ja märgperimeetri suhe Voolu hulk voolu hulk on ristlõiget ajaühikus läbiv vedeliku hulk 19. Kuidas leitakse voolu keskmine kiirus? Voolu keskmine kiirus leitakse arvutamis teel, mõõta teda ei saa sest voolu kiirus pikki ristlõiget ei pruugi olla ühesugune.
Vedelik seguneb aurumullidega, ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta ei kehti. Tekib kavitatsioon. Aurumullid kanduvad koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus kondenseeruvad. See toimub väga kiiresti, ümbritsevad vedelikupiisakesed paiskuvad moodustunud tühimikesse ning tekivad löögid. o Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse rõhu järsku muutumist (suurenemist või vähenemist)survetorustikus, mida põhjustab voolukiiruse äkiline muutumine. Hüdrauliline löök on üks muutuva e mittestatsionaarse voolamise olukordi. Veevoolu äkilisel sulgemisel langeb kiirus nullini ning kineetiline energia muutub potentsiaalseks. Nii vedelik kui toru materjal on mingil määral elastsed, seetõttu lausa jäika lööki ei teki, ometi võib rõhukasv olla väga suur ja purustada torustiku. Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus)
Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti. Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. 12 Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning
1.38 Torustiku läbimõõdu valik Torustiku läbimõõdu valikul peetakse silmas torustiku maksumust ja ekspluatatsioonikulusid. Läbimõõdu valik sõltub ka: - lühikeste torustike korral survest H ja soovitavast vooluhulgast Q - lihttorustiku korral Q-st ja torustiku pikkusest (leitakse survekadu H ja torustiku läbimõõt) - lihttorustike korral Q-st, torustiku pikkusest ning survest torustiku alguses. 1.39 Hüdrauliline löök Hüdrauliliseks löögiks nim rõhu järsk muutumist survetorustikus, mida põhjustab voolukiiruse järsk muutus. Rõhu muutus tekitab löögi, mis võib torustiku purustada. Kui vedelik oleks jäik, siis peatuks siibri sulgemisel ühekorraga kogu vedelik
liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust. Üks vedeliku voolamisega seotud tegureid on aeg ( t ) . Sellist liikumist , milles nii kiirus u kui rõhk p millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast , nimetatakse muutuvaks e. ebastatsionaarseks voolamiseks. Muutuv voolamine on näiteks voolamine tühjeneva anuma avas ( vedeliku tas alaneb , mistõttu välja voolukiirus väheneb pidevalt ), või hüdrauliline löök survetorustikus ( kiirus väheneb äkki nullini ja rõhk kasvab ). Muutumatu e. statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Igapäeva hüdraulikas on tegemist peamiselt muutumatu voolamisega ; selline on vee liikumine torustikes , kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis see märgatavaid kiirendusi ei põhjusta. Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku voolu erienergia on voolu pikkusel konstsntne E1 = E2 .. Reaalvedeliku
Joonis 11 Kolvi liikumisel paremale, surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised (Hst ) ja dünaamilised (Hd) tõstekõrgused ning staaatilised ja dünaamilised (hi, Hi )imemis- ja survekõrgused (hs, ja Hs ). Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi- ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac. max = Hi + h2 (vt. joon.10 ). Kolbpumbarikke diagnoosimine pumbalt võetud tegeliku indikaatordiagrammi järgi Omades mudelpumba (kataloogi) indikaatordiagrammi (joon.12) võib selle võrdlemisel pumpamishäiretega pumbalt võetud diagrammiga teha järeldused pumba võimalike rikete kohta. 1. Kataloogpumba indikaatordiagramm 20 Joonis 1 2
annaabi.ee 
