Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände¬teim harva käsutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe-teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Materjali mehaanilised omadused sõltuvad aine keemilisest koostisest, siseehitusest (struktuurist), mõjuva koormamise iseloomust (jõu suurusest, selle mõjumise kiirusest ja suunast), temperatuurist, mastaabitegurist detaili suurusest ja valmistamise tehnoloogiast. Materjali mehaaniliste omaduste tundmine võimaldab hinnata masina, seadme või instrumendi vastupidavust töötamisel toimivatele jõududele
Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud,
vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile mitte aga purunemisele. Seetõttu võetakse konstruktsiooniarvutustes tõmbetugevuse Rm väärtusi aluseks ainult habraste materjalide korral. Plastsete materjalide korral aga voolavuspiiri. 9. Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks? Hapradi materjale, sest neid kasutatakse eelkõige seal, kus mõjub survejõud. Kui survejõu mõjul leiab aset hapra materjali purunemine siis surveteimil saadud materjali tugevuspiir on üldiselt palju suurem sama materjali tugevuspiirist tõmbel. 11. Mida iseloomustab normaalelastsus (Joungi) moodul E? Normaalelastsuseks nimetatakse Hookei seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava normaalpinge suhet. 13.Mis on Poissoni tegur ? Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel(survel). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4. 15
D. Termoplastide tõmbetugevus on suurusjärgu võrra madalam kui metallidel. E. Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on suurusjärgu võrra kõrgem kui metallidel Score: 3/3 22. Kas plastsete materjalide (puhtad metallid, plastid) korral kasutatakse konstruktsioonidetailide arvutamisel ka surveolukorras töötavate detailide puhul tõmbeteimil saadud näitajaid? Student Response Feedback A. Ei, tehakse katsed surveteimil B. Jah, voolavuspiiri C. ei, sest plastsed materjalid käituvad enne plastse deformatsiooni algusent erinevalt tõmbe- või survejõudude toimel D. jah, plastsed materjalid käituvad kuni plastse deformatsiooni alguseni ühtemoodi nii tõmbe- kui ka survejõudude toimel Score: 4/4 23. Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile? Student Response Feedback A
konstruktsioonidetailide arvutamisel ka surveolukorras töötavate detailide puhul tõmbeteimil saadud näitajaid? Student ResponseFeedback A. jah, plastsed materjalid käituvad kuni plastse deformatsiooni alguseni ühtemoodi nii tõmbe- kui ka survejõudude toimel B. Ei, tehakse katsed surveteimil C. ei, sest plastsed materjalid käituvad enne plastse deformatsiooni algusent erinevalt tõmbe- või survejõudude toimel D. Jah, voolavuspiiri Score:4/4 23. Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile? Student ResponseFeedback A
Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Materjalide põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Materjalide põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
b. Piirpinged ja deformatsioonid, mis iseloomustavad metrjali käitumist väljaspool Hooke’i seaduse kehtivuspiire. Nende täpseks määramiseks on tähtis jälgida katsemetoodikat, selleks et saadud tulemused oleksid omavahel võrreldavad. Standardmeetodiga läbiviidavat materjali karakteristiku määramist nimetatakse teimiks. Konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste selgitamisel on keskne koht tõmbe- ja surveteimil. Materjalide teimimise järeldused: 1. Plastse materjali puhul (teras, alumiinium) on voolupiir piirpingeks, mille järgi materjalis tekkivad suured jääkdeformatsioonid ja konstruktsioonis esineb purunemise oht. 2. Hapra materjali puhul (malm, betoon) ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja survetugevus. Materjali seisundid: Konstruktsioonimaterjali mehaanikalised omadused ei ole üheselt määratud. Madalsüsinikteras ühtedes
Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe- teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevus- arvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). 46) Dielektrikud ja isoleermaterjalid. Nende kasutusvaldkonnad.
koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. vastav mehaaniline pinge (sele 1.3) Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja Rm = Fm/So, kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände- kus Fm - maksimaaljõud, teim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe- So - teimiku algristlõikepindala. teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) mehaanilised omadused on metallide valiku ja sele 1.3: tugevusarvutuse aluseks. ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.
annaabi.ee 
