kohakuti. Selliseid tihendeid kasutatakse madalatel rõhkudel ja temperatuuril kuni 45o C . Mõnikord on topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit. Pooljäiktihendid: Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga ( alumiinium,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas ,milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid toppendtihendeid nimetatakse pooljäiktihenditeks. Mansetttihendid:
kohakuti. Selliseid tihendeid kasutatakse madalatel rõhkudel ja temperatuuril kuni 45o C . Mõnikord on topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit. 23 Pooljäiktihendid: Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga ( alumiinium,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas ,milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid
2. Õlipaak täidetakse läbi filtri 3 silindriõliga.Pumba plunžer saab liikumise kettalt 4, mis on ekstsentriliselt kinnitatud hõõtshoovastikuga ühendatud vedavvõllile 5. Võlli pöörlemisel annab ekstsentriline ketas plunžerile 6 survekäigu. Plunžeripealse ruumi täitmine õlipaagist õliga toimub plunžeri tagasikäigu ajal. Tagasikäik toimub plunžerile toimiva vedru 7 mõjul. Plunžeri imi ja survepoolt eraldavad imi 8 ja survekuulklapid 9. Õli juhitakse plunžeri survekäigu ajal tilkhaaval kapillaartoru 10 kaudu pumba survetorusse 12. Kapillaartoru asub läbipaistvas klaastorus 11, mille kaudu saab jälgida õlitilkade liikumist silindrisse. Ühes minutis kapillaartorus tõusnud tilkade arv näitab pumba tootlikkust ja õlikulu. Plunžeri käigu pikkust ja seega ka
57 Selliseid tihendeid kasutatakse madalatel rõhkudel ja temperatuuril kuni 45o C . Mõnikord on topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks. Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit. Pooljäiktihendid: Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga (alumiinium,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas, milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid toppendtihendeid nimetatakse pooljäiktihenditeks. Mansetttihendid:
Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli. Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende
annaabi.ee 
