3. Materjali külmakindlus on: a. materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees b. materjali omadus loomulikus olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees c. materjali omadus taluda miinuskraade 4. Materjali survetugevus (tugevus) näitab: a. materjalis olevat sideaine hulka b. materjali proovikeha purustamiseks vajalikku survepinget c. materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele 5. Plastifikaatori ülesanne segus on? a. Siduda vett ja parandada mõrdi töödeldavust b. Suurendada mõrdi kivinemiskiirust c. Võimaldada müüriladumist talvel 6. Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral a. 90 mm b. 100 mm c. 110 mm 7
piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige ohtlikkumas punktis. 2.19. Miks peab varuteguri väärtus olema optimaalne? Väikese varuteguriga konstruktsioonil on väike töökindlus, suure varuteguriga konst. on keskmiselt kõrgem hind. 2.20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget. Ning kõigis detaili punktides peavad olema tugevustingimused täidetud. 3. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 3.1 Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.2 Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis
kus: S tegelik varutegur; max, max vardas tekkiv suurim pinge (normaalpinge või nihkepinge), [Pa]. 2.6.3. Tugevusarvutus pikkele. Näited Eesmärk: Kõigis detaili punktides peavad tugevustingimused olema täidetud Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget Pikijõuga F koormatud ühtlase sirge varda (Joon. 2.19) tugevusanalüüs tuleneb pikke tugevustingimusest, millest avaldatakse antud ülesandes otsitav parameeter. NB! Tõmmatud (ja surutud) varda ristlõike kõik punktid on võrdohtlikud, s.t. tugevusõpetuse metoodikad ei võimalda pikke korral tuvastada ristlõike ohtlikku punkti
Jaotatud koormuse mõjul tekkivate pingete määramiseks tuleb Mindlini valemit integreerida üle pinna. Kõigil juhtudel on vertikaalpinge koormuse all väiksem, kui maapinnale rakendatud koormuse korral. Rakenduspunktist kõrgemal on tegemist tõmbepingega. Kuivõrd pinnase tõmbetugevus on väga väike või puudub üldse (liivpinnas), realiseerub Mindlini lahendusele põhinev pingejaotus ainult sel juhul kui tõmbepinge ei ületa pinnase omakaalust tingitud survepinget. Vundament (Jürgensoni pildid) Vaata õppejõu sladid 2.Pinnase omadused.pinged pinnases. lk 118-125! 22. Kirjeldage tugi ja sulundseintele mõjuvaid jõudusid ning aktiiv- ja passiivsurvet. Nõlva varisemist takistavale tugiseinale või muule piirdele avaldab pinnas survet. Pinnasesurved (aktiivsurve ja passiivsurve) on peamised tugiseinale mõjuvad koormused, mis määravad seina püsivuse ja tugevuse
lõige I – I: I 163 MPa; A d 2 3,14 0,025 2 N 2 4 N 2 4 ( 40 10 3 ) lõige II – II: II 81 MPa. A d 2 3,14 0,025 2 Saadud tulemuste alusel ehitame pingete epüüri. Miinusmärk tähendab survepinget. Pikideformatsioonid kuna konstruktsioon on lõikes C jäigalt kinnitatud ja sellest lõikest mõõdetakse varda pikkust, siis N 0 lC 2 0 EA N 2 l2 40 10 3 0,3 lõige B: l B lC 0 1,2 10 4 m = – 0,12 mm, EA 2,1 1011 4,9 10 4
vundamendi 2x4 all . Kõigil juhtudel on vertikaalpinge koormuse all väiksem, kui maapinnale rakendatud koormuse korral. Rakenduspunktist kõrgemal on tegemist tõmbepingega. Kuivõrd pinnase tõmbetugevus on väga väike või puudub üldse (liivpinnas), on realiseerub Mindlini lahendusele põhinev pingejaotus ainult juhul tõmbepinge ei ületa pinnase omakaalust tingitud survepinget. 6.6 Kokkuvõte Eeltoodust selgub, pingejaotust pinnases mõjutab suur hulk erinevaid tegureid. Sageli on mõjutavaid tegureid, näiteks ebaühtlase pinnase erinevate kihtide jäikusi raske hinnata. Kõik toodud lahendused pingete arvutamiseks põhinevad lineaarsel elastsusteoorial, seega lineaarsetel seostel pingete ja deformatsioonide vahel. Eeldada
annaabi.ee 
