kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest. Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende allikate mõjul ongi looduskaitseala astangualusesse ossa aastatuhandete vältel moodustunud kuulsad Viidumäe allikasood. Viidumäe muldade lähtekivimiks on kas moreen või teda katvad jääsulavete ning omaaegset Saaremaad ümbritsenud veekogude setted, mida tuul või lumesulamis- ja vihmaveed kohati omakorda ümber paigutanud on. Lähtekivimite mitmekesisusest ja
Lavassaare järv on tuntud puhkekoht. 5. Elukeskkonna seisundi iseloomustus Koonga külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 92% küla elanikest ehk ca 245 inimest. Koonga külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunatakse küla keskusest loodesuunas olevasse reoveepuhastisse surveliselt. Küla ühiskanalisatsiooni torustikud on rekonstrueeritud 2008. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustas 2011. aastal infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 241% elanike poolt ning asutustest ja ettevõtetest ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogusest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna
Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstemofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi. Allikad Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks. Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile. Enamasti on allikate vesi väga külm, kuid vulkaanilistes piirkondades võib olla geotermilise soojuse poolt kuumutatud, moodustades kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Kui vesi
Euroopa riikidest on põhjavee osakaal üldises tarbimises väikseim Norras (15 %) suurim Austrias, Islandil ja Taanis (95 %). Üldise hinnangu kohaselt on Euroopas kasutatavast joogiveest 65 % põhjavesi. --- 88 ((Foto: Saula Siniallikad: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas.)) Kohtades, kus põhjavee vool jõuab maapinnale, tekivad allikad või moodustub märgala. Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Viimasel juhul nimetatakse seda arteesia veeks. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja, olles nende peamisteks toitjateks. Enamasti on allikavesi külm, kuid suurematest sügavustest pärinevad veed on sealse kõrgema temperatuuri tõttu soojad. Ka on neis rohkem mineraalaineid kui külmaveelistes allikates. Põhjavee kvaliteeti mõjutavad nii looduslikud kui ka inimtekkelised tegurid. Põhjavett
annaabi.ee 
