2 0,1∗5,66 hk 1= =0,163 m 2∗9,81 0,44∗0,512 hk 2 = =0,00583 m 2∗9,81 2 1∗0,51 hk 3 = =0,0133 m 2∗9,81 ht =51,16+0,175+ 0,163+ 0,00583+0,0133=51,517 m 7. Leian H2 Kuna H1 = ht ja H2 = H1 + H3 , siis H2 = ht + H3 ht = 51,517 m H2 = 51,517 + 5,0 = 56,52 m 8. Energia- ja survekaod: Vastus: H2 kõrgus on 56.52 m Energia- ja survekaod on joonisel.
Survekadu hᵼ iseloomustab energiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui vooluhulk Q on teada, siis vajalik võimus (kW) voolutakistuste ületamiseks. 80. Selgitada surve-ja energiajoone määramist reaalvedeliku voolamisel. Reaalvedeliku voolamise energiajoon saab ainult geodeetilislt alaneda voolusuunas. Reaalvedeliku voolamise määrab survekadu hᵼ voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks ja kohtsurvekaoks. Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hüürdesurvekao arvuline väärtus. Kohttakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 82. Kuidas arvutada vajalik võimsus voolutakistuste ületamiseks? Survekadu ht iseloomustab erienergiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui Q vooluhulk on teada, siis vajalik võimsus [kW] voolutakistuste ületamiseks:
nü z= nk z = 63 / 6 = 11 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). Dk = 0,5 m ette valitud 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 6 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 · 0,025² = 0,00049 m² b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z f2 = (0,785 · 0,05²) / 11 = 0,0178 m² c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3= 0,00049 ·6 = 0,00294 m²
D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s Leian uue survekõrguse ühe töötava pumba jaoks arvestades survekadusid Hpäeval = Hst + ht ht - hõõrdetakistus Hst= 28m Htulekahju = hv + ht , hv - veevõrgus tagatud surve hv = 10 m H2O L 2 v Leian survekaod ht = D , g- vaba langemise kiirendus g=9,81 m/s2, l-toru pikkus (m) , 2g D-toru diameeter (m) Q1 = 60 l/s = 0,06 m3/s Q1+2 = 240l/s = 0,24 m3/s Ühe toruga süsteemi karakteristika: Q v (m3/ (m/ s) s) Re ht Hpäeval Htulekahju 0,027 0,01 0,08 31689 0 0,03 28,0 10,03 0,024 0,02 0,16 63377 0 0,12 28,1 10,12
g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest. Valin boileri silindrilise väliskesta läbimõõduks Dk = 0,4 m 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 0,000625 = 0,000491 m2 f1 = 0,000491 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 0,785 0,16 f2= ; m2 f2= = 0,0114 z 11 f2 = 0,0114 m2 c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind:
g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,30,6 m). 5 11. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks on leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 11.1. Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2= ; m2 z c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 Valemites kasutatud ehituslikud näitajad on arvutatud (või valitud) punktis 10. d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi: 2
nk z = 87 / 6 = 14,5 15 Tegelik torude arv nü = 6*15 = 90 g) Boileri silindrilise väliskesta läbimõõt sõltub aparaadi tootlikkusest, torude arvust, läbimõõdust jm. näitajatest (Dk = 0,3–0,6 m). Dk = 0,4 m 10. Boileri hüdrauliline arvutus Boileri hüdraulilise arvutuse eesmärgiks oli leida veepumba vajalik võimsus ja tekitatav surve, mis kindlustaks etteantud tootlikkuse ja vee voolukiiruse ning kataks aparaadis ja ühendustorustikus (liinis) tekkivad survekaod (rõhukaod). 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris a) Vee sisse- ja väljavoolu ava ristlõikepind: f1 = 0,785 ds2 ; m2 f1 = 0,785 * 0,0252 = 0,00049 m2 b) Ühe käigu jaotuskarbi ristlõikepind: 0,785 Dk 2 f2 ; m2 z f2 = 0,785 * 0,42 / 15 = 0,0083 m2 c) Ühte käiku kuuluvate torude ristlõikepind: f3 = f1 nk ; m2 f3 = 0,00049 * 6 = 0,00294 m2 d) Kohttakistustegur vee sissevoolul esimesse jaotuskarpi:
Ventilatsiooniõhu kasutamine soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana on üldjoontes sama, mis välisõhu kasutamine, kuid härmatiseprobleeme siin ei esine. 32. Soojuspumpade liigitus: õhk-õhk soojuspumbad õhk-vesi soojuspumbad vesi-vesi soojuspumbad maasoojuspumbad ventilatsioonisoojuspumbad 33. Termodünaamilise keha voolamine. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Igaks juhuks: Survekaod Konkreetses voolus kogusurvekadu on liinitakistuse ja kohtakistuste summa: ℎ𝑡 = ∑ ℎ𝑙 + ∑ ℎ𝑘 ℎ𝑙 - hõõrdesurvekadu ehk liinikadu, m; hk – kohtsurvekadu ehk kohttakistus, m. 𝐿 𝑣2 𝑣2 Darcy valem 𝒉𝒍 = λ ∗ Weisbachi valem ℎ𝑘 = ζ 𝐷 2𝑔 2𝑔
· Kavitatsioonivaru, AH m max lubatav vaakum · Tööorgani liikumissagedus, n (pöörlemis- või käigusagedus p/min või käiku minutis) Staatiliseks tõstekõrguseks nim ülemise ja alumise veepinna vahet. Koosneb imemiskõrgusest ja survekõrgusest. Pumba dünaamiliseks tõstekõrguseks e pumba täissurveks nim staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. See on tõstekõrgus, mida pump tegelikult peab ületama. Pump peab ületama survekaod Igat pumpa iseloomustatakse pumpade karakteristikuga. Pumba tootlikus on suurem siis, kui väiksem on pumba karakteristik. Mida väiksem on tõstekõrgus, seda suurem on vooluhulk! Iga pump ei sobi kõigile torustikele. Pumba valik Reovee jaoks · Suure läbivooluavaga pumbad (,,Free passage") ühiskanalisatsioonipumpla korral olgu pumba läbivooluava või suurim tahkise suurus vähem 60-80 mm. · Purustiga pumbad jahvatab tükid väiksemaks.
suudab vedelikule energiat juurde anda. Pumba tegelik survekõrgust mõõdetakse pumba teljest kuni vedeliku nivooni surve paagis. Seda survekõrgust nimetatakse pumba geomeetriliseks survekõrguseks ja tähistatakse zs . Ühendades survetoru külge manomeetri näeme ,et manomeetri näidu järgi arvestades on surve survetorus suurem kui geomeetriline survekõrgus. Manomeetriline survekõrgus zm = zs+ hs , ehk zs = zm- hs , kus hs on survetoru hüdraulised survekaod. Seega sõltub pumba tegelik survekõrgus pumba manomeetrilisest survekõrgusest ja hüdraulistest takistustest survetorus. Pumba tõstekõrguse all mõistetakse imi-ja survekõrguse summat. Eristatakse : 1. Tegelik ( e.staatiline ) tõstekõrgus H= z1 + zs. 2. Täistõstekõrgus (e.dünaamiline ) tõstekõrgus Hd = H+hts Joonisel ( ) on skemaatiliselt kujutatud pump koos imi- ja survetoruga . Alumise ja ülemise veepinna vahet nimetatakse staatiliseks
annaabi.ee 
