v 0,661∗10−6 v 2∗d 2 0,51∗0,05 R e 2= = =38578 ≈ 39000 v 0,661∗10−6 4. Leian suhtelise kareduse Δe d 0,00025 Toru1= =0,0167 0,015 0,00025 Toru2= =0,005 0,05 5. Leian hõõrdetakistustegurid Moody diagrammilt λ1=0,047 λ2=¿ 0,033 6. Leian survekao ht = ∑ hl + ∑ hk = λ∗L 2 ∗v d hl= 2g 2 v hk =ζ 2g 0,047∗10 ∗5,662 0,015 hl 1= =51,16 m 2∗9,81 0,033∗20 2 ∗0,51 0,05 hl 2= =0,175 m 2∗9,81 2 0,1∗5,66
Q 0,01 m3/s = 50 l/s c) Leian voolu kiiruse Q Q*4 v = 1,59 m/s A * D2 c) Leian Reynoldsi arvu vD Re = 243 042 d) Leian suhtelise kareduse D = 0,0025 e) Leian tabelist hõõrdetakistusteguri (vt. Moody diagramm) = 0,0275 f) Leian survekao l v2 ht * D 2g = 26,63 m g) Leian vajaliku tõstekõrguse H H st ht = 40,63 m 2. Leida võrgugraafik Võrgu karakteristik ühe toru jaoks Q (m3/s) v (m/s) Re ht Htava Htuli 0,01 0,32 48608 0,027 1,06 15,06 11,06 0,02 0,64 97217 0,025 3,92 17,92 13,92
26. Mida tähendavad mõisted siletoru, kriitiline piirkond, silehõõrdejoon, eelruuttakistuspiirkond, ruuttakistuspiirkond? 27. Mis on Moody diagramm? Moody diagramm on ilma dimensioonita diagramm mis seob omavahel hõõrdetakistusteguri, Reynoldsi arvu ja suhtelise kareduse. 28. Torude ekvivalentkaredusi mõiste Ekvivalentkaredust e defineeritakse kui sellist liivkaredust mis põhjustaks vaadeldava läbimõõduga torus tegelikuga võrdse survekao. 29. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga määramisel. 30. Torustiku karakteristika mõiste. Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik? Lihttorustikuks nim torustikku mille ristlõikepind on kogu ulatuses samasugune. Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate
passis antud kavitatsioonivaru ( h [m] ) võrra. hi = põ/g (hka + hti ) - h ) [m] Pumba kaviteerimisohtu saab vähendada : - jõudluse vähendamisega ( vooluhulga vähenedes väheneb ka kavitatsioonivaru vastavalt pumba karakteristikale - vt.graafik pumba põhiparameetrid). 5 - pöörlemissageduse muutmisega , mida võib arvutada valemiga hn2 = hn1( n2 /n1)2 - survekao vähendamisega imitorus (vt. imikõrguse valem): hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam , et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on (0,88....1,0) m/s . - imemiskõrguse vähendamisega ( pump viiakse veevõtukoha veepinnale lähemale ) , - imitoru sissevooluotsa seatud jugapump . Küsimus 4. Pumba staatiline ja dünaamiline tõstekõrgus. Rõhk survetorus
sügavuse, see saab sündida ainult vooluhüppega. 23.Ahassügavus ja selle kaassügavus: Et selgitada, milline on vooluhüpe alumises bjefis tekib, on vaja arvutada ahassügavuse h c kaassügavus h´´c. Arvutusavaldise tuletamiseks kirjutatakse Bernoulli võrrand voolutõkke- eelse ristlõike 0 ja ahasristlõike c jaoks: H+P+v02/2g = hc+vc2/2g+ht. Selle võrrandi vasak pool võrdub erienergiaga E0, millega vool langeb alumisse bjeffi. Survekao põhjustavad kohttakistused, seega ht = vc2/2g. Ahassügavuse saab võrrandist q = Q/h = hc (2g(E0-hc)) proovimismeetodil. Kuid ristkülikulises sängis saab ahassügavuse ja selle kaassügavuse määrata ka M. Tsertoussovi graafiku abil. 26.Rahustuskaevu (R) arvutus: Rahustuskaev on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. R sügavus sügavus arvutatakse tingimusest,et kaevu sees oleks vooluhüpe kaetud: hk = h´´c = d+t+z, kus z on
Kavitatsioonivaru väärtus määratakse katseliselt , see sõltub pumba sissevoolu kujust ja vooluhulgast ning antakse pumba passis. Vee küllastunud auru surve hka sõltub temperatuurist (teatmikes on antud tabeli kujul) . Pumba kaviteerimisohtu saab vähendada : - jõudluse vähendamisega ( vooluhulga vähenedes väheneb ka kavitatsioonivaru vastavalt pumba karakteristikale - graafik .... ). - pöörlemissageduse alandamisega ; - survekao vähendamisega imitorus (vt. Imikõrguse valem: z1 = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam ,et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on 0,88....1 m/s . - imemiskõrguse vähendamisega ( pump viiakse veevõtukoha veepinnale lähemale ) , - imitoru sissevooluotsa seatud jugapumbaga . Pumba kavitatsioonitundlikkust saab mõnevõrra vähendada ka tööratta materjali valikuga
piesomeetrilise ja kiirussurve summat, ning staatiline toru, mis mõõdab ainult piesomeetersurvet. Mõõteriista ühendatakse diferentsiaalmanomeetriga, mille peal on saadav kõrguste vahe, mille abil leitakse eespool toodud skeemi järgi fluidumi kiirus. Joonis 3.5 Pitot-Prandtli toru Drosselseadmtes, nagu diafragma ja Venturi toru, mõõdetakse vedeliku mahtkulu toru ristlõike ahenemisel tekkiva survekao järgi, mida vahetult mõõdetakse diferentsiaalmanomeetriga. Voolamise pidevuse võrrandist teame, et toru ahanemisel peab selles kasvama fluidumi liikumise kiirus. Sellega kaasneb kiirussurve kasv ja staatilise rõhu vähenemine. Seega, kui mõõta diferentsiaalmanomeetriga rõhkude vahet enne toru ahenemist ja ahenemise kohas (või sellele lähedal), saab sellest teada kiiruse muutust ristlõike muutumisel ning fluidumi kiiruse ja kulu.
Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti. Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. 12 Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning
- määrata torustiku läbimõõt d, et teadaoleva survekõrguse H puhul torustik laseks läbi Q. Arvutustes kasutatakse Bernoulli, voolu pidevus- ja survekao võrrandeid. Lühikestes torustikes on hõõrde- ja kohtsurvekaod ühte suurusjärku ning nad arvutatakse kõik välja. Nt pumba imitorustik. 1.36 Liht- ehk transiittorustik Pikad torustikud jagunevad: liht- ehk transiittorustikeks, liittorustikeks, muutuva vooluhulgaga torustikeks. Lihttorustiku läbimõõt on kogu ulatuses ühesugune ja vooluhulk Q läbib seda transiidina. Arvutatakse ainult hõõrdesurvekadu. Arvutuse eesmärk võib olla: - leida survekadu H, kui on teada torustik ning Q;
annaabi.ee 
