Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse suruma läbi survekanali 11 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Töösilinder Töösilindris liigub kolb, mida tihendab mansett. Silindri keresse on keeratud klapiga tuts, et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur on ühenduses sarniirselt siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit ja kolbi äärmises asendis. Pedalile vajutamisel liigub peasilindri kolb edasi, sulgedes ava.
töötab teistest sõltumata. Siibril on tavaliselt neutraalasendisse viimiseks automaatseadis (v.a. buldooserseadmed), nn. tagastusautomaat. Jaoturi ülaosas paiknevad juhthoovad käepidemetega. Jaotur võimaldab hüdrosüsteemi töötamist neljal reziimil: · Tõste · Allalase · Ujuasend · Neutraal Jaoturi keres paikneb kaitseklapp ja möödavooluklapp. Keres on 3 horisontaalkanalit: · Survekanal · Ülevoolukanal · Äravoolukanal Möödavooluklapp suleb survekanali ja äravooluruumi vahelise ala. Klapp on mittereguleeritava vedruga surutud keresse pressitud pesadesse. Kaitseklapp on ühenduses survekanaliga ja äravooluruumiga. Klapivedru on reguleeritav. Tagastusseade koosneb: · 5-st kuulist · Vedrust · Fikseerpuksist · Kuulklapist vedruga · Hülsist · Buusterist (otsakuga kolvike). Tagastusseade töötab järgmiselt. Kui tõste või allalase lõpetatakse, ületab õlirõhk kuulklapi vedru vastujõu. Klapp avaneb, õli
Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse suruma läbi survekanali 11 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Joonis 27:Siduri peasilinder. 1. täitekanal. 2.kolb. 3.mansett. 4.tolmukaitse. 5.tõukur. 6.liigend. 7.stopper. 8.korpus. 9.töömansett. 10.vedru. 11.survekanal. Töösilinder Töösilindris liigub kolb 2, mida tihendab mansett 1, silindri keresse on keeratud klapiga tuts 4, et hüdroajamist saaks õhku välja lasta.
Imikamber 4. Kolb 8. Survekamber Juhtvõru liigutamisega paremale või vasakule (joonis ), muutes ,,eksentrisiteeti ,,+" või ,,- " suunas anname kolbidele radiaalsuunas edasi tagasi liikumise. Silindrite töömaht suureneb kolbide tsentrist kaugenemisel, toimub keskkonna liikumine imikambrist silindrisse ja maht väheneb silindrites, kui kolvid liiguvad tsentri suunas toimub keskkonna surumine survekambrist läbi jagajavõlli survekanali süsteemi. Rootori pöörlemissuuna muutmata , ,,eksentrisiteedi" muutmisega st. juhtvõru liigutamisega keskasendist vastassuunas vahetuvad võllis asuvad imi- ja survekambrid omavahel keskkonna liikumine muudab suunda. Radiaalkolbpumba tootlikkus (Q) oleneb silindrite arvust , mõõtmetest ja ,,eksentrisiteedi" suurusest: mida suurem on ,,eksentrisiteet", seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus. Maksimaalne kolvikäik S = 2e. Tootlikkuse saab arvutada valemiga: D 2
2dmbn Q = , kus on kasutegur ehk 60 Q= c n 0 , kus c on pumba geomeetriliste mõõtmete tegur. Viimane valem näitab ,et hammasrataspumba tootlikkus on proportsionaalne pumba pöörete arvuga. Hammasrataspumba tootlikkuse suurendamiseks kasutatakse kolme ja enam hammasrattaga pumpasid, mis pannakse pöörlema ühe veetava hammasrattaga . Kahe veetava hammasratta korral ,imetakse vedelik pumpa kahe kanali kaudu ja surutakse torustikku samuti kahe survekanali kaudu . Teoreetiliselt peaks sellise pumba tootlikkus olema 2 korda suurem sama mõõtmetega ühe veetava hammasrattapumba tootlikkusest. Tegelik tootlikkus ,seoses vedeliku mahukadude suurenemisega , on mõnevõrra väiksem. Tavaline hammasrataspump annab survet 20- 40 bar-i. Spetsiaalsed mitmeastmelised hammasrataspumbad võivad anda rõhku kuni 100 bar-i. Rõhu suurendamiseks ühendatakse järjestikku mitu hammasrataspumpa ja nad varustatakse ülelaskeklappidega üleliigse surve vältimiseks
annaabi.ee 
