200 5 2,0 13,0 8,5 0,8 116,3 PE De 123,4 0,71 2,19 140 MIN d = 4Qa v Torud valisin tabelist (Veetorud De 20- De 630.pdf), torude sisemine d peab olema suurem, kui arvutatud MIN d. Arvutasin tabelist valitud torudele, vastavalt nende sisemisele diameetrile uued kiirused, kontrolliks peavad need olema väiksemad, kui lubatud kiirused. Survekadude leidmiseks kasutasin Pipelife.ee arvutustööriista. Sõlme Maapinna Vajalik Hõõrdesurvekadu Kohtsurvekadu (m) Vajalik nr. kõrgus (m) vabarõhk (m) (m) surve (m) S.1 10 20 - - - S.2 5 24 0,15 0,02 19,17 S
Pumba tööparameetrid: Jõudlus (vooluhulk) Q, pumba ajaühikus läbiva vedeliku maht Tõstekõrgus (surve) H Võimsus P Kasutegur n (sabaga n) Kravitatsioonivaru A (kolmnurk) H või maksimaalne lubatav vaakum Tööorgani liikumissagedus n Pumba tõstekõrgus Staatiline tõstekõrgus- ülemise ja alumise veepinna vahe Dünaamiline tõstekõrgus- pumba täissurveks nimetatakse staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. Pumplad Pumplad on kanalisatsioonisüsteemi väga vastutusrikas osa. Pumplas on: Reoveekogumismahuti Pump või pumbad Pumpade väljatõstevarustus Toruarmatuur Avariilase Juhtumis ja elektriseadmed Pumpla peab olema ventileeritav .Pumpla survetoru juhitakse tavaliselt voolurahustuskaevu. Vee omadused Olenevalt osakeste suurusest esinevad lisandid lahustunud, kolloidses või hõljuvas olekus.
mis põhjustavad samuti energiakulu. See määrab kohtsurvekao h k . Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hõõrdesurvekao arvuline väärtus. Kohtatakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 84. Kuidas määratakse hüdraulilise süsteemi survekadu ? Hüdraulilise süsteemi survekadu määratakse erinevate survekadude summana: ht =∑ hl + ∑ hk Seda valemit kasutatakse peamiselt hüdraulilistes võrkudes. Avasängides võib kohttakistuse mõju esineda lainena ning seega olla mittekohaliku mõjuga. 85. Esitada valem hõõrdesurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Hõõrdesurvekadu ümartorudes määratakse Darcy valemiga: l u´ 2 hl = λ d0 2 g Kus λ on hõõrdetakistustegur, l torulõigu pikkus, d 0 toru siseläbimõõt ja u´ keskkiirus. 86
hi on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Et veesammas tõuseks survetorus vajaliku kõrgusele peab pumba tekitatav täissurve (H) staatilisest tõstekõrgusest (Hst) olema suurem survetorus esinevate survekadude ht võrra. Staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat nimetatakse dünaamiliseks tõstekõrguseks ehk pumba täissurveks: H = Hst + ht Arvutuslikult võib leida pumba dünaamilise tõstekõrguse pumbast väljuva (Es) ja pumpa siseneva (Ei ) vedeliku erienergia vahega: H = Es - Ei , kus Vedeliku erieenergia surveavas pumbast väljumisel Es = hi + ps/(g) + vs2/(2g) ja erienergia pumpa sisenemisel Ei = hi + pi /( g)+ vi 2 /(2g), kus hi - pumba staatiline imemiskõrgus;
· Võimsus, P kW osa energiat läheb kaduma ja energiaallikas peab olema võimsam · Kasutegur pumba efektiivust näitav tegur · Kavitatsioonivaru, AH m max lubatav vaakum · Tööorgani liikumissagedus, n (pöörlemis- või käigusagedus p/min või käiku minutis) Staatiliseks tõstekõrguseks nim ülemise ja alumise veepinna vahet. Koosneb imemiskõrgusest ja survekõrgusest. Pumba dünaamiliseks tõstekõrguseks e pumba täissurveks nim staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. See on tõstekõrgus, mida pump tegelikult peab ületama. Pump peab ületama survekaod Igat pumpa iseloomustatakse pumpade karakteristikuga. Pumba tootlikus on suurem siis, kui väiksem on pumba karakteristik. Mida väiksem on tõstekõrgus, seda suurem on vooluhulk! Iga pump ei sobi kõigile torustikele. Pumba valik Reovee jaoks · Suure läbivooluavaga pumbad (,,Free passage") ühiskanalisatsioonipumpla korral olgu
Tegelik ( e.staatiline ) tõstekõrgus H= z1 + zs. 2. Täistõstekõrgus (e.dünaamiline ) tõstekõrgus Hd = H+hts Joonisel ( ) on skemaatiliselt kujutatud pump koos imi- ja survetoruga . Alumise ja ülemise veepinna vahet nimetatakse staatiliseks ( ehk tegelikuks )tõstekõrguseks (H). Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost . Pumba poolt tekitatav surve peab olema sellest imi- ja survetorus erinevate survekadude võrra suurem . Tegeliku ja täistõstekõrguse (dünaamilise tõstekõrguse) suhet nimetatakse pumba hüdrauliseks kasuteguriks . h = H / Hd Hüdrauline kasutegur arvestab hüdraulisi takistusi vedeliku voolamisel iseloomustades hüdrauliste kadude suurust pumbas. Reaalselt kujutavad hüdraulised takistused energia või rõhu kadusid ,mis kulutatakse vedeliku sishõõrdumise (viskoossuse ) ületamiseks ja keeriste tekitamisel vedeliku voolul.
annaabi.ee 
