ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on
saj eKr Põhja-India Sikhism 23 miljonit Sikhism 1500. a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. 2) Toteism usuti, et suguharu või hõim pärines mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati. 3) Surnukultus kultuse tekkimine on seotud hirmuga surnu ees (hing, hauatagune elu, esivanemate kultus). Suur muutus religioosses mõtlemises toimus siis, kui inimesed muutusid paikseks (u. 8000. eKr ja Lähis-Ida). Loomade austamise asemel hakati kummardama loodusnähtusi, millest sõltuti (päike, vihm jne). Neid seostati üleloomulike jõududega ning kujutati geomeetriliste sümbolitena. Hinduism 1500. eKr Sellel usul on tihe seos Indiaga, pärineb sealt ning elanikkonnast 80% on hinduistid.
See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist? -Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel
- Hingekujutlused inimese näitel: kõik omavahel seoses - Jagatud hingede võrgustik: kõik olendid jagavad üksteisega hingeosasid. Ei ole abstraktne. Kindlad printiisbid: 1) ühtsusprintsiip; 2) tasakaaluprintsiip (tegu/tagajärg); 3) täiendpolaarne mõtlemine; 4) Maagiline kontaktsus – kirjeldab kindlaid tingimusi kuidas hinged ümber paiknevad. - Surmakujutelmad: surnukeha hirm. Kujutlus vabahingest – austus, hoolitsus – surnukultus. Neid käsitletakse animismis. Kehahing laguneb ajajooksul, lagunemise kiirus on otseselt seotud laibaga tehtud riitustest. Nt: põletus – kohe, pleegitus – 1a (lavatsite peale); maamatus (laibamatus) – väga kaua. - Dualistlik-pluralistlik eksistentsi idee: vaime on mitu 1. Kehahinged – seotud inimese füüsiliste võimetega ja ka psüühilised võimed 2. Vabahing ehk ringhind – tavalised unenäod 3
27.november Etruskid u 8.saj Asukoht pole teada, Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel elasid Ei mõisteta etruskite kirja, keelt ei osata, vähe tekste kirjalik kultuur->kõrge tase “Troojast põgenenud rahvas” (legend) 4.saj alistati etruskite linnad roomlaste poolt (puutumata jäeti “surnute linn”) (arvati et viimased keisrid olid etruskid) Kultuur oli segu kreeka ja etruskite kultuurist Surnukultus, uskusid hauatagusest ellu, püüdsid teha meeldivas surnutele Rajasid suuri nekropole( erineva suurusega) Haudasid on erineva kujuga Suhtumine hauatagusesse ellu: lõbusam kui egiptlastel ( pigem lõbus kui masendav) Hauad: 1) kuppelhauad 2)katakombid Hauadade seinad olid täis maalitud: näidati eelmise kaunimaid pooli: pidustused Surnud tuhastati ja pandi sarkofaagidesse (poollamavas asendis sest nii
Hüksoslaste ajastu / Teine vaheperiood (XIV-XVI/XVII d.). Uus Riik (XVIII-XX d.). Peamised vaaraod ja sündmused. Hilis-Egiptus (XXI-XXXI d.) ja selle periodiseering. Vana-Egiptuse religioon. Animism, fetisism, totemism. Loomadekultus. Loodusjumalad. Loomismüüdid: peamised traditsioonid. Helioopolise kosmo- ja teogoonia. Memfise kosmo- ja teogoonia. Hermopolise kosmo- ja teogoonia. Teeba kosmo- ja teogoonia. Vana-Egiptuse panteon. Peajumalad ja nende funktsioonid. Osirise kultus ja müüdid. Surnukultus: matmine (hauakambrid, mastabad, püramiidid). Surnukultus: mumifitseerimine ja matusetseremoonia. Surnukultus: hauatagune maailm, Osirise kultus. Egiptuse keel ja kiri. Keele ja kirja areng. Hieroglüüfide avastamine ja desifreerimine. Vana Riigi kirjanduse ülevaade. Periodisatsioon. Varadünastilised allikad. Vana Riigi kirjandus (Püramiiditekstid, Annaalid, Memfise teoloogiline traktaat/ Sabaka raidkiri, Dzedefra elutarkus, Ptahhotepi elutarkus, Palermo kivi, Hümnid).
ligipääsmatud arheoloogiliselt.Asustusarheoloogia suhteliselt halvasti teada. Kipub jätma Egiptusest muljelt, kui vähe linnastunud maast. Säilinud on need asjad mis ehitati sinna kuhu üleujutus ei ulatunud, hauad ja templid,põllumaast eemale.Valdavalt läänekaldale, sinna kuhu päike loojub seal on surm, hauad säilinud, Egiptuse kliima on kuiv soodus , orgaanilise materjali säilimiseks, see nüüd omakorda loob muljet, surnukultus väga oluline. Egiptuse ajalugu Areng kuni 4 at oli aeglasem ,suuri asulaid ei olnud , alam-egiptuses ühtemoodi, võrdsed elanikud,majakesed ja haudade järgi ,ülemegiptuses teistmoodi , pigem rikkalikumad ja suuremad ,sotsiaalne kihistus. Murrang toimus 4 at .kiiresti , (Uruki ajajärk mesos) ülem-egiptuses oli kiirem areng, kujunesid 4 at keskpaigast alates kolm suuremat keskust (Hierakoppolis,Nagada.,Abydos)Tuntumad hauad Abydoses, ühe valitseja hauast esimesed kirjamärgid